Sinine pole argument

Siram

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Sinine” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kuni 3. VI. Kuraatorid Andres Koort ja Lii Pähkel. 15. V kell 18 algab Uue Kunsti Muuseumis Pärnus muuseumiöö raames kunstikarneval „Sinine”. Häppeningidega astuvad üles Jasper Zoova, Siram, Andrus Joonas, Pusa, Hanno Soans, Karol Kallas ja Tori rahvamaja eksperimentaalteater. Muusikalise rocketteaste teeb Paul Cole (USA ). Riietus: sinine.      

Näitusele saabudes oli kahjuks kohe selge, et tõeks on saanud minu suurim hirm: oligi palju pilte aastast 2010 – ja kohusetundlikult siniseks värvitud. Oli ka mõningaid vanemaid, millele oli teema hüvanguks sinist värvi peale määritud.

Ülevaatenäitust on alati raske lavastada ja kujundada. Kuraatoritele tundus teema „Sinine” alguses kindlasti väga kavala nipina: värvi alusel on võimalik moodustada kokku väga  erinevate tööde sobiv rida. Tulemus on kahjuks äärmiselt igav: tööd tapavad üksteist ilmselgelt ja elama suudavad siin jääda vaid need, kus on „sinisele” täielikult käega löönud. Kuraatorite viga, et nad läksid lihtsama vastupanu teed, ja kunstnike viga, et nad sellele nagu lambukesed allusid. Mõnes mõttes on see aga ehk tervistav eesti maalikunsti paljastus.

Kui hakata töid ühekaupa vaatlema, siis on siin palju meisterlikku maali ja salapäraseid pindu. Nii mõnigi neist maalidest oleks suurepärane kaaslane elutoas inimesele, kellele on konkreetse kunstniku käekiri ja mõttemaailm sümpaatne.  Isegi oleksin valmis pikemalt mediteerima Andres Koorti, Sven Saagi ja mõne teisegi maali ees. Kuid ülevaatenäitusel muutuvad need pildid kaupadeks supermarketi riiulil, neid on raske eristada. Tõepoolest, on olemas selline asi nagu keskmine eesti maal. Sellele on iseloomulik ekspressiiv-abstraktne vormikeel, hoolikalt läbi töötatud värvipinnad ja ettevaatlik flirt figuratiivsuse ja kontseptuaalsusega. Kahjuks on sellele ka omane lipitsemine korraga nii kriitika kui publiku ees, higilõhn ja hirm ületada piire. Vähemalt selle näituse põhjal võib nii järeldada, õnneks muidugi esineb  maalikunstil ka inspireerivamaid väljundeid. Ei ole ka suuremaid erinevusi Tallinna ja Tartu koolkonna vahel, kui, siis vahest see, et tallinlased armastavad natuke rohkem lugusid jutustada, tehes seda kõnekate detailide abil (Tiit Pääsuke, Andres Tolts, Mari Roosvalt).

Üks südamlikumaid jutustusi on Jüri Palmi „Vanaema juures”. Ta on lähtunud kontsepti sellest osast, mille alusel on sinine „kauge mälestus, mis viib tagasi lapsepõlve” – tõupuhtas 1980ndate realistlik assamblaažpilt vanaemast ja kalastamisest tema juures maal. Õnneks pakuvad silmale ja ajule puhkust mõned erandid.  Näiteks Tartu koolkonna õudusmaal: Kaarel Vulla „Kolga-Jaani külateater”, kus laval esinevad lihakäntsakad ja kulissideks on külmkapp, ning Nadežda Tšernobai visioon sellest, mis saab playboy-jänkudest siis, kui nad on vanad, koledad, haiged ja vaimselt häiritud. Kristina Kivirand on viinud ekspressiivse figuratiivsuse teatavas mõttes minimalismi tasandile ja lisanud sinna feministliku tikandi: väikese figuuri, mis väljub suurema figuuri alakehast. Anne Parmasto tilluke „Isamaaline maastik” pole vaid lihtsustatud kontributsioon Eesti lipu teemadel, selles näib  olevat nii Eesti kui tema maastiku põhjustatud südamest tulevaid vastandlikke emotsioone.

Pärnu koolkond mõjub samuti eristuvalt. Andrus Joonas tegeleb endiselt mees- ja naisalge uurimise ja integreerimisega oma isiklikus, eriomases kujundi- ja maalikeeles. Jasper Zoova on loonud kolmemõõtmelise autoportree, kus modelliks on tema ID-kaart. Näituse kõnekaim töö ei ole maalikunstnike liidu liikmelt, ei ole sinine ega kahjuks ka mitte maal. See on Priit Joala „Ilmutus”, kaader õudusfilmist, mille ette on monteeritud helikassett  ühes variandis Buddhalt ja teises Jeesuselt, kust kõlab: „Kas te ei võiks vähekeseks unustada, et te hirmunud olete?”. Lisaks üldfilosoofilisele ja psühholoogilisele tähendusele võib siit selles kontekstis välja lugeda ka sõnumi maalijatele: ärge pingutage nii hirmsasti, et kõigile meeldida, võtke vabamalt, keegi ei pane teile hindeid ega teid vangi, kui te rikute hea eesti maali tavasid.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht