Pealelend. Ott Pilipenko

Reet Varblane

Mõni aeg on kunstinäituste avamisel, aga ka avalikes ruumides (koolides, tänavatel) liikunud ringi rändgalerii Tank ehk spetsiaalselt disainitud jopega noor mees, kunstnik Ott Pilipenko. Nagu te Artishokis kirjutasite, on tegemist „jope sisse ehitatud indie-galeriiga. Jopel on kümme kunstikapslit, korki, mille alla moodustub väike taieste eksponeerimispind. Sellise mobiilse galerii ülesanne on tuua kunst publikuni, avalikku ruumi. Inimesed saavad otsida, leida, juurde tulla ja näha”. Mida olete oma indie-galeriis eksponeerinud? Mis on järgmisena plaanis? Kuidas publik on selle vastu võtnud? Ott Pilipenko: Alustasime eelmise aasta lõpus: korrastasime veidi eksponeerimispinna formaati (sügavus on 10 cm ning ümmarguse eksponeerimispinna läbilõige on 2cm), tegime mõned kodukootud kompositsioonid. Selle aasta algusest oleme võtnud kursi teiste kunstnike loomingu kandmisele ehk eksponeerimisele. Magnus Vulbi päevapoliitikat lahkav koomiks käis Tartus „In graafika” festivalil ehk siis kunstiakadeemiate lammutamisel, Liisi Napi klaasist emotikone sai vaadata koolides ja kunstilaadal. Kui Tanki galerii loodi ehk jope õmmeldi, siis kohaldati see kahemõõtmelise kunsti näitamiseks. Aga kuna Tanki vastu hakkasid huvi tundma mitmekesiste materjalidega töötavad leidlikud nüüdiskunstnikud, siis on tulnud fantastilisi pakkumisi, mis ei mahu kahemõõtmelise kunsti alla. Näiteks müramehed, kes tahavad käsitleda korke kui potentsiomeetreid. Kui juba midagi (korki kui nuppu) keerata, siis võiks midagi (heli) ka valjemaks minema.

Möödunud esmaspäeval korraldasime Turba gümnaasiumis välktöötoa, kus arutasime koos sealsete õpilastega nende koolis korraldatavate muutuste ehk siis gümnaasiumiosa kaotamise üle. Kuidas õpilaste arvamusi Tanki galeriis eksponeeritakse, las jääb üllatuseks.

Kork on kui väike universum. Kuna selline kunstieksponeerimise formaat on uus, siis on see vastuvõtjat üllatanud. Üllatus on siiani häälestanud publiku positiivsele lainele ka sisu suhtes. Paljud inimesed on küsinud minult, kuidas suhtun sellesse, et korkide avamisel mind puudutatakse. Suhtun hästi ja tunnistan, et puudutatav (käperdatav) olla on kergem kui puudutaja (käperdaja). Siiani oleme orienteerunud peamiselt kultuuriüritustele, sest seal on juba ettesoojendatud publik. Näitusega näitusele sisenemine loob olukorra, mida nimetaksin matrjoškaks. Kohtumised on olnud meeleolukad: korkidest on püütud rüübata, jopet täis puhuda, on püütud oma veidrustega Tanki üle trumbata. Tartus kaaperdati Magnus Vulbi taies, märkasin seda alles järgmisel päeval. Uskumatu: korgid olid ju mu küljes! Olime kunstnikuga mõlemad meelitatud. Meid saab kutsuda endale koju nagu aasia kiirtoitu, aga eeldame, et kiirtoit oleks Tanki saabumisel juba serveeritud. Veel teavet Tanki kohta saab tank.kelder.ee.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht