Interaktiivne meedia ja film

Raivo Kelomees

Arvutiklass mahub kolme kohvrisse. 25. ? 30. IV toimus Tartu kõrgemas kunstikoolis rahvusvaheline interaktiivse filmi workshop.

Jälgides uue meedia arengukäiku viimasel kümnel aastal, on tähelepandavad kolm läbivat tendentsi. Kui alguses ümbritses uue meedia valdkonna tegevust uue maailmakorra saabumise eufooria, siis hiljem transformeerus see pragmaatilisteks mängudeks tulude nimel. Algne segapuder, omamoodi stiihiline ürgsupp, mis seisnes poliitiliste, ühiskondlike ja kunstiliste ambitsioonidega autorite kohtumises uut sünergiat otsival platvormil, ühise festivali või konverentsi raames, on hiljem asendunud spetsialiseeritud sündmustega. Väheste mitmekihiliste hiidsündmuste keskmes on igal aastal eri teema. Kolmas tendents, mis on vormunud viimase dekaadi jooksul, seisneb uusmeedia kunsti ja kultuuri etableerumises, mille selge märk on meediakunsti uue ajaloo dokumenteerimine ja sellega kaasnev meediakunsti omapärane ?külmutamine? ? uustulnukad või alternatiivid ei mahu sinna enam kuidagi.  Digitaalne kunst, internetikunst, uus meedia on raiutud raamatutesse,1 talletatud lingikollektsioonidesse2 ning muutunud valdkonnaks, kus pakutakse akadeemilist doktori uurijapositsiooni, nagu seda teeb Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool (The Norwegian University of Science and Technology) tarkvarakunsti valdkonnas.3

Sellega kaasneb meediaarheoloogide töö: uue meedia varasemate nähtuste ?üleskaevamine? rõhuasetusega tehnoloogilisele ja immateriaalsele, millele püütakse leida sugulaslikke nähtusi ja mis justkui valmistasid ette praegused arengusuunad. Ja kuna uue meedia puhul on tegu sünteetilise ja sünesteetilise kunstiga, siis minnakse antiiksete seinamaalide ja barokini. Lõppjärelduseks on tõdemus, et inimkonna muutumatutel pürgimustel on läbi aegade olnud tehnoloogiline kate. Muu hulgas on inimese üks püüdlustest olnud reaalsuslähedase kunsttegelikkuse loomine, kasutades kunstivahendeid ja -meetodeid elule ja tegelikkusele metafoorsete vastete leidmiseks. Valikuvõimalust pakkuv interaktiivne film on üks sellistest elu matkivatest meediakunstidest.

 

Spetsialiseeritud sündmused

 

Keskendumine ja spetsialiseerumine on sündinud inimlikul põhjusel: kaos ja ambitsioonikas kõikehõlmavus on frustreeriv. Suursündmuste sisuvalikust jääb vahel mulje, et kuraatorid on ebakindlad või ei suuda materjali kontrollida või on tegu mania grandiosa?ga. Ühtlasi on totaalsündmused meetod lihtsaim asjatundmatust varjamise: panna digitehnoloogia mitmekesine praktika ja produktid ühte patta ja ütelda, et see ongi ?meediakultuur? ? kõikehaarav ja segaselt keeruline nagu kogu meie universum, lõputu oma põnevuses?

Sel viisil on spetsialiseeritud festivalid või kureeritud näitused-konverentsid korrastusvahend ja vastus loomulikule inimlikule tungile leida selgust. Kõik see ei tähenda, et totaalse haardega üritused on ebaõnnestunud või fookuspunktiga sündmuste korraldajad asjatundlikud. Lihtsalt kõigesöömise aeg näib otsa saanud olevat.

Ühes ja samas kohas võivad toimuda eri suurusjärgu ja kvalifikatsiooniga nähtused. Võtkem naaber Helsingi. Kiasmas toimub aastas mitmeid uusmeedia sündmusi. Kui ?Avanto? keskendub rohkem helile, isegi kui on tegu visuaalse loominguga, siis ?Pixelache? jätab arengufaasis festivali mulje. Mullune ?ISEA 2004? Helsingis oli korraldatud täiuselähedaselt, kuid sisaldas väsitavat haaramatuse momenti, kuid ajakirjanikud või huvilised pidid ennast ribadeks tõmbama, et asjast pilti saada. Ei jäänudki muud, kui võtta vähesed meelteni ulatunud fragmendid ja teha üldistavad järeldused terviku kohta.

Kuid rahvusvaheliste foorumite kultuuris on tunda uut tüüpi meediakeskkonna kasutamist ? kohtumisvaba tasandit, mis nende sündmuste põhiprintsiibile isegi vastu räägib, sest foorumid ja festivalid on ju mõeldud inimeste kohtumisteks. Kohtumisvaba tasandit on näha filmi- ja videoürituste juures: osalejad võivad materjali Internetti panna või pakutakse DVD allalaadimisvõimalust, nagu seda teeb ?Machinista? kunsti ja tehnoloogia festival,4 või mida on näha postvideo veebisaidil, kuhu videotegijad saavad oma videosid üles laadida.5

 

Interaktiivse filmi trend

 

Nüüdisajal on osaluskino idee pannud ajalookirjutajad ja näitusekuraatorid minevikku vaatama ja leidma kentsakaid instrumente, mida võib mõista arheoloogilise meediamasinana, primitiivse näitamistehnoloogiana. Videotelefoni ideed võib kohata Jules Verne?i teosteski, virtuaalreaalsuse aparaadi eeldused on ilmsed XIX sajandi keskpaiga stereofotograafias.

Varasemate kultuurivaldkondade ja digi­tehnoloogia ristumine on tekitanud mitmeid seganähtusi, mis üllataval kombel sisaldavad taas meediaarheoloogilist dimensiooni. Digitaaltehnoloogia ja filmikunsti ristumine on andnud tulemuseks digitaalse- ja interaktiivse filmi. Kõige eredamalt on nähtust kaardistanud näitus ?Future Cinema?, mida korraldas Karlsruhe ZKM ja mida oli näha Helsingis. Samanimeline  kataloog ja artiklite kogumik6 püüdis näidata interaktiivse filmi fenomeni manuaalsetest filmieelsetest liikuva pildi masinatest kuni nüüdisaegsete osaluslike installatsioonideni.

Interaktiivse filmi fenomenist võib kõnelda kui teatavast trendist, mis leiab aset suurema digimeedia arengu sees. Mitmed institutsioonid on püüdnud fenomeniga kaasa minna. ?Ars Electronica? on näidanud värskemaid interaktiivse filmi projekte paaril viimasel aastal. Brasiilia festival ?File? kasutab mõistet hyper-cinemactivity7: eelmisel aastal võis näha seal ka Tartu ?In-Cinema? raames esitatud projekte.

Müncheni filmikooli juures asuv Sagas workshop on pühendanud interaktiivsele filmile mitmeid töötubasid.8 Ja lõpuks, kuid mitte viimaks, on algatatud Korsakowi projekt ehk Berliini kunstiakadeemia ja Amsterdami Mediamatic Fondi koostöös on loodud tarkvara Korsakow System,9 mille autor on Florian Thalhofer ja mis võimaldab lihtsal viisil videofaile interaktiivseks koosluseks kombineerida. Selle tarkvarapõhjaline töötuba toimuski aprillis Tartu kõrgemas kunstikoolis.

Interaktiivse filmi teemal on Eesti ajakirjanduses sõna võetud,10 selle on suuresti põhjustanud TKK õppejõuna tegutsenud Chris Halesi workshop?id nelja viimase aasta jooksul.

 

Millega oli tegu interaktiivse filmilabori raames Tartus?

 

Mediamatic Interactive Film Lab algas avaliku sümpoosioniga 25. IV Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses. Ühe Mediamatic?u-poolse korraldaja Klaas Kuitenbrouweriga läbi rääkides jõudsime veendumusele väheste, kuid tingimata praktilise kogemusega autorite esitluste vajalikkuses, et paigutada interaktiivse narratiivi teema laiemale taustale, kui seda on pelgalt ekraanilt nähtav interaktiivne film.

Matt Adams Inglismaalt organisatsioonist Blast Theory sai kuulsaks paar aastat tagasi projektiga ?Can You See Me Now?? (peapreemia 2003. aasta ?Ars Electronica?l?), milles GPSi ja mobiilidega mängijad jahtisid neid püüdvaid vastasmängijaid Interneti-ruumis.11 Kuigi GPSi mängud pole uudis, neist pajatatakse ka Eesti ajakirjanduses, oli toonane hübriidne teostus väljapaistev. Joes Koppers Hollandist tutvustas hollandi filmitegija Adriaan van Ditvoorti filme, mida võis valida ajaloolise navigatsioonivahendi ja assotsiatiivse sõnaotsinguga. Valentina Nisi Itaaliast disainib kohtadega seotud jutustusi, milles narratiivne kogemus on põimunud linnaruumiga. Ta kuulub gruppi Story Networks (MIT Europe), mis uurib mobiilside võimalusi kinemaatilise mittelineaarse narratiivi loomisel. Hetkel teeb uurimistööd Dublini Trinity kolled?i juures.12

Florian Thalhofer Saksamaalt tutvustas enda disainitud Korsakow tarkvara; ta on pälvinud mitmeid online-dokumentaariumide preemiaid (The LoveStory Project, 7Sons, 13erStock).

 

Filmilabor kirjutuslaual

 

Diana Allas, Kristina Kersa, Annika Kaljurand, Denise Doyle, Evelyn Müürsepp, Ron Van der Wal, Fideelia-Signe Roots, Axel Vogelsang, Bas Boris Ruyssenaars, Liidia Unt ja Sveta Bogomolova olid need autorid, kelle peal instruktorid ja korraldajad Korsakowi tarkvara katsetasid. Lühidalt pakub tarkvara võimaluse komponeerida tükeldatud videoekraan, mille elemente on võimalike käivitada ja juhtida vastavalt autori kavatsusele. Suurema videoruudu all on enamasti kolm või rohkem pildiruutu, mis pakuvad interaktiivses loos edasiliikumise võimalusi.

Tulemuseks olid humoorikad meeste käitumise uurimused (Fideelia-Signe Roots) kui tõsimeelsed interaktiivsed dokumentaariumid (Kristina Kersa).

Töötuba nägi välja nõnda, et Hollandist lennutati kohale 13 G4 laptop?i ja kunstikooli 80-ruutmeetrises ruumis veedeti kuus päeva teemade ja materjali üle arutledes, tarkvara õppides ja projekti teostades. Need 81 kilo kaaluvad laptop?ikohvrid, mida vastu võtsin ja tagasi saatsin, viisid mõtted tahtmatult kaasaegsetele võimalustele arvutikesksete töötubade korraldamisel. Kui filmitöötlemiseks sobiva arvutiklassi võib kolme kohvrisse kokku pakkida ja suvalisse kohta lennutada, saata sinna ka õppejõud ning osalejad, kaob varsti igasugune vajadus institutsionaalse hariduse ja -keskkonna järele.

1  Vt näiteks: Michael Rush, New Media in Late 20th-Century Art. Thames & Hudson, London 1999;  Christiane Paul, Digital Art. Thames & Hudson, London 2003; Oliver Grau, Virtual Art: From Illusion to Immersion. MIT Press, Cambridge, Mass. 2003;. Rachel Greene, Internet Art. Thames & Hudson, London 2004.

2 Links to Internet Art Projects and Resources http://www.thamesandhudson.com/en/1/internetartlinks.mxs?cc4d729c203af70afe69674754da4ab5

3 Vt info aadressil www.idi.ntnu.no/~letizia (The research context of this work is to empirically investigate software developed for artistic purposes.)

4 Machinista http://www.machinista.org.uk/dvd/

5 http://www.post-videoart.com/.

6 Future Cinema: The Cinematic Imaginary After Film. Toim.: Jeffrey Shaw, Peter Weibel. MIT Press, Cambridge, Mass. 2003. Vt samuti http://www.zkm.de/futurecinema/index_e.html

7 ELECTRONIC LANGUAGE INTERNATIONAL FESTIVAL http://www.file.org.br/

8 sagas Writing Interactive Fiction http://www.sagasnet.de/sagaswif/index.php

9 vt http://www.mediamatic.net/article-200.9054.html

10 Raivo Kelomees, Kolmes saalis esitleb ennast tulevikukino. ? Postimees, 17. II 2004; Raivo Kelomees, Demokraatlik kino. ? kunst.ee 2/2004; Harry Liivrand. Interaktiivse filmi labor Tartus. Intervjuu Raivo Kelomehega. ? Eesti Ekspress 21. IV 2005.

11 http://www.canyouseemenow.co.uk/cambridge/en/intro.php

12 Valentina Nisi homepage https://www.cs.tcd.ie/~nisiv/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht