In memoriam: Hilja Läti
Hilja Läti
8. IX 1922 – 26. X 2013
On lahkunud Hilja Läti, üle neljakümne aasta Eesti kunstimuuseumis töötanud kunstiajaloolane, eesti kunstiklassika suurepärane tundja ning uurija, paljude näituste korraldaja ja kataloogide koostaja, mitme monograafia autor.
Ta sündis Tartumaal Härjanurme vallas Pööra külas taluniku perekonnas. 1941. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi. Sõjakeeris viis ta Venemaale, kus ta töötas eestikeelsete raadiosaadete toimetuses. Aastail 1944–1949 õppis ta Tartu ülikoolis, seejärel aastail 1951–1954 Leningradis I. J. Repini nimelises kunstiinstituudi aspirantuuris. Ühtlasi töötas ta 1949. aastast Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis (praegune EKM): 1954. aastast maalifondi vanemteadurina, 1961. aastast selle fondi hoidjana, aastail 1967–1990 teadusdirektorina.
Hilja Läti tegi Ed. Wiiralti suure ülevaatenäituse 1958. aastal Tallinnas ja 1959. aastal Leningradis, Günther Reindorfi (1956), Aino Bachi (1961), Kaarel Liimandi (1963) ja Johannes Greenbergi (1965) esimesed retrospektiivnäitused, Johann Köleri 150. sünniaastapäeva tähistava näituse (1976), Pallase koolkonna näituse (1969/1970) jpt. Ta on korraldanud eesti kunsti näitusi nii omaaegses NSV Liidus kui ka välismaal. Reindorfi (1960), Liimandi (1973) ning Greenbergi (1990) monograafia kõrval on ta avaldanud rohkesti artikleid nii eesti vanema kui kaasaegse kunsti kohta. 1967. aastast kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu.
Eesti Riikliku Kunstimuuseumi maalifondi initsiatiivika hoidjana, kes suhtles tihedalt nii kunstnike kui ka erakogude omanikega, suutis Läti taastada Eesti Kunstnikkude Rühma sõja ajal täiesti hävinud või kaotsi läinud teostekogu, täita oluliste teostega teisigi lünki muuseumi kollektsioonis. Ta uuendas pidevalt muuseumi põhiekspositsiooni. Tema toimetusel ilmusid 1975. aastast muuseumi artiklite kogumikud. Tema elav loomus oli kunstile avatud viimaste eluaastateni. Ta luges palju ka saksa ja inglise keeles, võttis 1960.–1980. aastail osa kunstnike ja teiste kunstiinimeste inglise keele ringi tegevusest. Ta oli muuseumi patrioot, kolleegina – optimistlik, lahke, vaimukas, seltsiv, valmis hea nõuga aitama.
Hilja Lätit tundnud kunstnikud, kolleegid ja sõbrad leinavad teda kogu südamest ning avaldavad kaastunnet lahkunu lähedastele.
Tema ärasaatmine on laupäeval, 2. novembril kl 11.30 Pärnamäe krematooriumi suures kabelis.
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiteadlaste Ühing