Muusika ja sotsiaalsed muutused

Henrik Melius

 Kuidas on seotud muusika ja sotsiaalsed muutused? Kuidas muusika mõjutab sotsiaalseid muutusi ning kuidas muutused ühiskonnas omakorda mõjutavad muusikat, muusika tegijaid ja kuulajaid? Kuidas saavad vähekindlustatud lapsed ja noored, olles ise suurte ühiskondlike muutuste keskel, tunda ja kuulda positiivsete sotsiaalsete  muutuste muusikat? Kas on põhjust kahelda, et muusika on üks mõjuvõimsamaid vahendeid positiivsete sotsiaalsete muutuste esilekutsumiseks? Kas ei tuleks siis muusika nimel ühiselt pingutada nii kohapeal kui ka koos partneritega üle kogu maailma, kuna positiivsed muutused ühiskonnas on praegu vajalikumad kui kunagi varem? 

Muusika ja sotsiaalsed muutused on tihedalt seotud, sest muusika mõjutab otseselt inimese olemust. Seega – kui muutuvad inimesed, muutub ka ühiskond. Muusika on alati ühel või teisel viisil mänginud rolli ühiskonna sotsiaalsete struktuuride tekkimisel või taastamisel.  Seetõttu on väga oluline mõista muusika mõjuvõimu fundamentaalsel tasandil. Muusika võib tekitada inimestes romantilisi tundeid, äratada jõulisi ja ürgseid instinkte, saata meid kiusatusse ja innustada tegudele. Muusika aitab igapäevaelus tunnetada sidet kaugete maadega, võib äratada meis religioosseid tundeid või siis need hoopis kustutada. Muusika võib aidata andestada reetmist ja muusika abil võime leida tee oma unistuste juurde. Just siis,  kui meie unistused on täitunud, võib ilmuda järgmine meloodia, mis suunab meid nagu teejuht järgmiste unistuste poole.     
 
Üks eredamaid näiteid muusika ja sotsiaalsete muutuste seotusest on ansambli The Beatles  võidukäik 1960. aastatel. Eelkõige oli see lihtne ja ilus meloodia, mis muutis miljoneid noori üle kogu maailma. Richard Wagner kui suurepärane tämbrimeister avab muusikas salakavala tumedate jõudude võimendumise oma heroilistes, müütilistes ning raevukalt kirglikes teostes nagu „Nibelungi sõrmus” ning „Tristan ja Isolde”. Heliloojale on väga oluline, millist mõju muusika kuulajale avaldab.  „Händel mõistab muusika mõju paremini kui keegi teine – pruugib tal vaid tahta ja ta tabab nagu piksenool,” on öelnud Wolfgang Amadeus Mozart. (Tsit: Percy M Young, „Handel”, 1947.) „Händel oli Jupiter muusikas: tema „Halleluujad” avavad taevaid. Kui ta lausub sõna „imeline”, kõlab see nii, nagu hüüaksid kooris kogu maailma trompetid. Ning kui ta laskub maa peale nümfide ja karjuste keskele, nõretab tema muusika nestest ning tema  armastus kannab kuldaja nooruslikkust.” (Leigh Hunt, 1851.) 

Neis tsitaatides on kirjeldatud Händelit kui heliefektide meistrit. Tema elust on teada tõik, mis näitab, kui oluline oli talle see, et tema taotlused jõuaksid publikuni. Kord, kui üks  tema primadonna ei laulnud piisavalt mõjusalt, tõukas Händel lauljanna orkestriauku, sattus seetõttu vanglasse ja seisis nii ise vastamisi sotsiaalse muutusega. 

Toon mõne näite, kuidas muusika saab  minu arvates kaasa aidata positiivsetele muutustele ühiskonnas. Skandinaavia maadel on palju immigrante ning nende kultuuritaust on ääretult mitmekesine. See on rikastanud Skandinaavia kultuuriruumi ja toonud ka Rootsi kultuuri lisaväärtust. Teatud osa ühiskonnast ei saa aga üle ksenofoobiast, mistõttu viimasel ajal on kasvanud immigrantide diskrimineerimist pooldavate poliitiliste parteide populaarsus. Rootsi organisatsioon Spiritus Mundi koos 

Taani ja Norra partneritega pani aluse noortele suunatud muusikalisele platvormile „Muuda maailma!” („Min By Min Framtid” „Change the World!”), mille eesmärk on uurida noorte rolli nii oma kodukohas kui kogu ühiskonnas, et luua püsiv tegevusprogramm kultuuridevaheliseks suhtluseks. Oma tegevuses tugineme Spiritus Mundi varasemale laiaulatuslikule pedagoogilisele algatusele „Liiguta linna!” („Wag the City!”),  mille raames Rootsis elavad eri rahvustest noored püüdsid muusika abil – nad õppisid laulmist, komponeerimist, pillimängu ja muusika ettekandmist – ületada omavahelisi sotsiaalseid ja kultuurilisi tõkkeid. Seejuures ei valitud noori sinna mitte muusikahuvi tõttu, pigem tekkis huvi programmi multikultuurilises õhkkonnas.       

Miks on muusikat ja sotsiaalseid muutusi praegu vaja rohkem kui kunagi varem? Olen käinud paljudel Lähis-Ida maadel ja töötanud seal mitmesuguste programmide raames  regulaarselt aastast 2004 ning veendunud, et viimaste aegade murranguliste sündmuste ja muutuste tõttu selles piirkonnas on seal suur vajadus kultuurivahetuse järele, olgu tegu sõpradega Euroopast või mujalt laiast maailmast. Selle suve algul viis Spiritus Mundi läbi täiendusõppe Ammani (Jordaania) koorijuhtidele, muusikaõpetajatele ja teiste elualade professionaalidele. Teemaks oli, kuidas laulmise, hiphop-tantsu ja laulude komponeerimise  õpitubasid saaks ära kasutada sotsiaalseteks muutusteks ühiskonnas. Koolitusest said vahetult kasu orvud ja tänavalapsed, mis tõestas meile, et muusika ja sotsiaalsed muutused pole mitte ainult tihedalt seotud, vaid et nende seostamine võib viia ka suurepäraste tulemusteni. Kuidas saame aga kõik koos kaasa aidata UNE SCO ilusaid sõnu sisaldava kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise  konventsiooni rakendumisele? Milliseid riime ja meloodiaid on vaja, et veenda valitsusi ning annetajaid astuma samme muusika kui eluvaldkonna jõulise ja tervikliku arengu nimel?   

    Rahvuslikke kultuuriväärtusi ohustavad paljudes  maailma riikides mitmepoolsed kaubanduslepped, mis mõjuvat hästi vaba turu arengule ja maailmamajandusele. Tegelikult toovad need lepped hüvesid kaasa vähestele, küll aga mõjutavad paljusid, mis on maailma arengu seisukohast väga ebasoodne tendents. Paljudel arengumaadel on ligi 80% muusikaturust välismaise muusika ning rahvusvaheliste aktsionäride või huvigruppide kontrolli all. Euroopas moodustab kultuurisektor, sealhulgas  muusikaturg umbes kolm protsenti SKTst. Kas poleks siis mõttekas toetada muusikasektorit otseselt ka arengumaadel, mis tooks kaasa ka positiivsed muutused ühiskonnas? Kui me oskame Euroopas muusikat rahaks teha, siis miks mitte toetada arengumaid, et seal tehtaks sama? On ülim aeg tõsiselt kaaluda muusikasektori toetamist nii võitluses vaesuse vastu kui rahvuskultuuride ja muusikavaldkonna edasise arengu huvides. 

Rahvusvahelise Muusikanõukogu IV ülemaailmse muusikafoorumi kava ettevalmistamisel osalenuna kutsun eesti kultuuriinimesi osa võtma Tallinnas toimuvast suursündmusest. Tallinna kogunev rahvusvaheline seltskond pakub võimaluse näha erinevusi, sõlmida uusi kontakte, kaasa rääkida päevakajalistel teemadel  ning nautida ka huvitavaid kontserte. Konverentsil „Muusika ja sotsiaalsed muutused” tõstatatakse olulisi küsimusi, mis motiveerivad ja inspireerivad osavõtjaid neile vastuseid leida. Kuidas kasutada oma sidemeid ja kogemusi, et liikuda positiivsete sotsiaalsete muutuste suunas? Kas Eesti elavale muusikakultuurile võiks olla kasu muusikafoorumist näiteks kasvava ekspordi näol? Kas eestlaste laulva revolutsiooni kogemused võiksid inspireerida  inimesi teises maailma otsas? Foorumi peateemal räägib ka avapäeval, 27. septembril üks foorumi peaesinejatest, Senegali laulja ja helilooja Youssou N’Dour, sellele järgneb vestlus publikuga. Kohtumiseni IV Rahvusvahelise Muusikanõukogu ülemaailmsel muusikafoorumil, mille korraldamiseks on ühendanud jõud Rahvusvaheline Muusikanõukogu, Euroopa Muusikanõukogu, Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusikaja  Teatriakadeemia.     

Tõlkinud Kadri Malm