Matti Helin 29. IX 1947 – 14. II 2020

Vaevalt et flöödikunstnik, õpetaja, pillimeister, muusikateadlane, kollektsionäär ja Soome flöödiseltsi auliige Matti Helin oleks kuulnud end kõnetatavat kui estofiili. Nüüd, mil armas sõber ja austusväärne professor on meie hulgast lahkunud, sobib tema elu ja tegevuse kohta öelda just seda: eestisõbralik, meie kultuuri austav ja toetav tegutseja.

Matti Helin alustas elukutselise flötistina Kotka teatris juba 13aastasena. 19aastasena osutus ta esimeseks soome rahvusest sooloflötistiks (orkestri esimene flööt) Soome rahvusooperi orkestris, kümme aastat hiljem ja taas kümneks aastaks samas staatuses Helsingi Linnaorkestris. Aastakümneid oli Matti Helin Sibeliuse akadeemia professor, õpetajana tegutses ta ka Eestis ja Hiinas.

Eestis soleeris Matti Helin palju, ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, ERSO muusikutega salvestas ta ka ühe oma tähelepanuväärse plaadi „Carbonera“. Selle (heli)konservi nimi tähendab süsiniku aega ning Matti salvestas selle muusika süsinikkiust flöödiga, mille leiutamise eestvedaja ta oli.

Lähedasem sõprus sidus Mattit meie flöödikunstnike Samuel Sauluse ja Jaan Õunaga. Jaan Õun palus enne surma Matti Helinil üle võtta tema õpilased Eesti teatri- ja muusikaakadeemias. Seda Matti ka tegi ja jäi veel aastateks pärast Jaani õpilaste lõpetamist meie muusikakõrgkooli õppejõuks (1995–2005).

Meeldejäävad olid Matti Helini esinemised koos Nata-Ly Sakkosega, samuti triodes, milles kolmas interpreet oli Jaan Õun, Peeter Sarapuu või keegi teine.

Paljud eesti muusikud lahkusid Matti ja Aila Helini Helsingis Albertinkatul asunud pillipoest Woodwinds väärtuslike instrumentidega, mille hinna rehkendas Matti pillimeestele vägagi taskukohaseks.

Tema 1999. aastal avaldatud doktoritöö „Huilun vaiheet“ ehk „Flöödi lugu“ koosnes seitsmest pooletunnisest filmist, paarikümnest kontserdist Euroopa saalides ja umbes 500 leheküljest teoreetilisest uurimistööst, milles kokku tutvustatakse muusikaajalugu flöödi kui ühe vanema instrumendi kujunemise kaudu.

Sõprade ja kolleegide eest kõneldes

Erki Aavik