Henn Pai 29. V 1937 – 2. VI 2021

Lahkunud on ooperisolist, kammerlaulja ja laulupedagoog Henn Pai, kes oli enam kui kolmkümmend aastat Vanemuise ooperi hinnatud baritonirollide kandja.

Misso vallas 1937. aastal sündinud Henn Pai leidis kiiresti üles muusikutee. Juba 1957. aastal sai temast Vanemuise ooperikoori liige, 1960. aastal lõpetas ta Tartu Muusikakooli Rudolf Jõksi klassis. Pärast Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetamist 1965. aastal (Aleksander Arderi klassis) sai temast Vanemuise ooperisolist. Vanemuine jäigi tema ainsaks koduteatriks, Tartu tema kodulinnaks.

Noore laulja headest looduslikest eeldustest, pühendumisest ja töö­tahtest annavad tunnistust vastusrikkad baritonirollid juba esimestel tööaastatel: Ford (Nicolai „Windsori lõbusad naised“, 1965), Boriss Izmailov (Šostakovitši „Katerina Izmailova“, 1966), Rigoletto (Verdi „Rigoletto“, 1966 ), Ungru krahv (Ernesaksa „Tormide rand“, 1968), Scarpia (Puccini „Tosca“, 1969), Escamillo (Bizet’ „Carmen“, 1969), Astley (Prokofjevi „Õnnemängija“, 1970).

Tunnuslikuna Vanemuise muusikarepertuaari mitmekesisusele vajati Henn Pai kandvat baritoni ja lavalist orgaanikat nii operetis (Raul – Hadžijevi „Kuuba, mu arm“, 1966; Danilo – Lehári „Lõbus lesk“, 1971), kaasaegse helikeelega eesti uudisooperites (Karlo – Ojakääru „Kuningal on külm“, 1967; Peeter – Tambergi „Raudne kodu“, 1967), aga ka ooperiklassika kullafondi teostes. Henn Pai lavatee kõrgpunkt jäi aastatesse 1970–1985, mil ta laulis peaosi mitmes Vanemuise muusikateatri ajalukku jäänud lavateoses: Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, 1973), Geage (Britteni „Albert Herring“, 1978), Lempelius (Tubina „Reigi õpetaja“, 1979), Frol (Hrennikovi „Vääritu väi“, 1980), Figaro (Rossini „Sevilla habemeajaja“, 1981), Crown (Gershwini „Porgy ja Bess“, 1983), Slook (Rossini „Abieluveksel“, 1985).

Aukartustäratavalt pikk lavatee andis talle võimaluse laulda nii mõndagi nooruses esitatud partiid ka uues lavastuses, siis juba küpse meistrina. Eriti tähendusrikas on neist Verdi „Rigoletto” nimiosa, mis oli tema esimesi lavarolle (1966) ja mis 1991. aasta Ivo Kuuse lavastuses jäi tema viimaseks suuremaks osatäitmiseks. Ooperi­rollidele lisandusid neil aastail ka esinemised solistina koorikontsertidel ja kammerlauljana.

Pärast Vanemuisest lahkumist algas Henn Pai teine, teatripubliku eest varju jäänud, kuid ülivajalik töö laulupedagoogi ja hääleseadjana nii Vanemuises kui ka Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Viimases töötas ta aastatel 1987–2000 klassikalise laulu õpetajana, sealhulgas aastatel 1993–2000 osakonnajuhatajana. Praeguse ooperimaailma tegijate hulgast on Henn Pai õpilased olnud näiteks Priit Volmer ja Märt Jakobson.

Henn Pai kolleegid, õpilased ja lähedased ning kontserdi- ja teatri­publik meenutavad ühiselt veedetud hetki tänutundega.

Vanemuine

Heino Elleri Muusikakool

Eesti Teatriliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht