ERSO raudne leedi Kadriorus

Toomas Velmet

Sarjas ?AKADEEMILINE KAMMERMUUSIKA KADRIORU LOSSIS? 22. VIII: Imbi Kuus (viiul) ja Nata-Ly Sakkos (klaver). 22. VIII esines ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas Kadriorus sonaadipaar Imbi Kuus (viiul) ja Nata-Ly Sakkos (klaver). Imbi Kuus õppis muusikakoolis Harald Aasa viiuliklassis ja lõpetas kõrgkooli professor Herbert Laane juhendamisel. Kaks viiulieriala lõpetajat oli tol ajal hea ?aastane saak? ning Aasa-Laane kool korralik, sest teine lõpetaja oli kauaaegne ERSO kontsertmeister Mati Kärmas ning mõlemad tänaseni hinnatud kunstnikud.

Imbi Kuus suunati Vanemuise orkestrit värskendama ja sellest ajast on käibel järgmine legend. Noort viiulikunstnikku ei rahuldanud perspektiiv Vanemuises ja ta pöördus julgelt kardetud Kaarel Irdi poole järgmise jutuga: ?Tahan koju!?. Ird vastu: ?Miks? Mina küll ei taha, mul on kodus Epp Kaidu? ? Imbi: ?Mul ei ole?, Ird: ?No mine siis!? Sellest ajast algas Imbi Kuusi Tallinna-periood nii orkestriartisti kui pedagoogina. Töökus, järjekindlus, realiteeditaju, ausus ja tahe viivad reeglina sihile. Kui tänase ERSO kontsertmeistrid vahelduvad kontserdist kontserti, siis raudselt on paigas nende kõrval teine kontsertmeister Imbi Kuus. Meie publikut ei ole Kuus hellitanud küll regulaarsete sooloõhtutega, kuid perioodiliselt on neid ikka olnud.

Seekordne sonaadikava oli samahästi loetav kui kuulatav. Kõigepealt Griegi Sonaat nr 2 G-duur op. 13 pühendusega Johann Severin Svendsenile, siis intermeediumina sama Svendseni ?Romanss? ning lõpuks Brahmsi Sonaat nr 2 A-duur op. 100. Imbi Kuusilt ei maksa kunagi küsida, kas ta armastab Brahmsi ? tean, et Brahmsi looming on talle nii armastus kui kirg. Griegi sonaadi esituses tahaks toonitada partnerite üksteisemõistmist nii kõlaliselt, mõnusalt jutustuslaadilt, kuid eriti rõhutades selget artikulatsiooni ja horisontaalsete liinide läbipaistvust.

Keelpilli ja klaveri võrdõiguslik tasakaal oli päris ideaalne, mis Kadriorus pole kuigi kergesti saavutatav ? ja see probleem tuleb lahendada alati pianistil. Sakkos oli absoluutselt veenev kõigis üksikasjades, mis Griegi sonaadis lahendamist nõuavad. Johann Severin Svendsen on minu teadmistele tuginedes see ühe teose helilooja, kes on ?Romansi? kirjutanud. Tegelikult on tema looming suur ja mitme?anriline, sisaldades hulgaliselt klaveriteoseid, vokaalloomingut ja sümfooniaid, mille vastu võiks huvigi tunda. Kavalehel antud sünni-surma daatumid (1833 ? 1897) tähistavad tegelikult Brahmsi eluteed, aga J. S. Svendsen on üsna täpselt Griegi kaasaegne aastanumbritega (1840 ? 1911), st kolm aastat varem tulnud ja neli aastat hiljem lahkunud. Brahmsile oli kavaleht aga millegipärast fikseerinud Sibeliuse koha siin maailmas,sestjust viimane sündis 1865 ja suri 1957, seda kurba sündmust ma isegi mäletan.

Kahe suure sonaadi vahele sobis hästi puhkuseks Svendseni populaarne ?Romanss?, kuid tundus, et Kuusil oli veel rahutus hinges Griegist või erutus lähenevast Brahmsist, nii et üldiselt mõnusalt kulgev ?Romanss? sai mõlemast hingeseisundist osa ja otsas ta oligi.

Brahmsi Sonaati A-duur on kirjatükkides iseloomustatud kui ?hilist armastust, mis ei luba sentimentaalsust ja tema sametine eleegilisus toetub tõe tunnetusele?. Umbes nendelt positsioonidelt lähtusid ka interpreedid teose esitamisel, kuid Brahmsi klaverifaktuuri Kadriorgu paigutada on hoopis keerulisem ? ja kas see üldse ongi võimalik. Kui lähtud tasakaalust, siis kannatab tekst; kui hoolid faktuurist, siis kannatab partneri tekst ning lisaks kõigele on tühi saal ja täismaja kaks täiesti erinevat akustilist keskkonda.

Ega midagi muud ei olegi ette heita, kui et küllap nendest asjaoludest tingituna oli esituses kuulda pinge või rahutus, mis nende lähtepositsiooniga ei klappinud. Lisapalana kõlas Imbi Kuusi konservatooriumiaegse klaveriprofessori Artur Lemba ?Poéme d?amour? kui juubilari kummardus oma austajatele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht