Innovatsioon kui teaduslik mõttesport

Ülemaailmne ajurünnak annab tihti väga kiiresti ja tavapärasest odavamalt tellija probleemile märkimisväärse kvaliteediga lahenduse.

OMAR PARVE

Kuigi osalemisvõimalustest ülemaailmses innovatsioonis meil palju ei teata, võiks üks neist võimalustest siiski väärida väga erineva taustaga inimeste tähelepanu. Selleks on USA farmaatsiafirma Eli Lilly 2001. aastal loodud firma Innocentive^1,2 konkursid, mis algsest farmaatsia-keemia probleeme uurijatele vahendavast arendusüksusest on kasvanud iseseisvaks eri teadus- ja tehnikaalasid, aga ka sotsiaalseid valdkondi katvaks ja nende probleeme oma tohutule lahendajavõrgustikule (375 000 huvilist ca 200 riigis) vahendavaks firmaks. Siiski, eesti keeles on varem vähemalt korra mõne sõnaga tutvustatud seda firmat ja initsiatiivi.³

Globaalne ajurünnak

Innocentive’i asutas Lilly kompanii eesmärgiga tuua teiste riikide teadlased lähemale oma R&D osakonnale,⁴ ravimiarenduse probleemide lahendamisele, et kiirelt leida õige inimene ja saada abi nimelt sellelt eksperdilt, kelle uurimisvaldkonda komistuskivi kuulub. Rõhutatakse aspekti, et ülemaailmne ajurünnak annab tihti väga kiiresti ja tavapärasest odavamalt tellija probleemile märkimisväärse kvaliteediga lahenduse, mis hämmastab oma uudsusega (USA firmad reklaamivad end luuleliselt!). Statistikat: 15 aasta jooksul on korraldatud ca 2000 konkurssi, väljamakstud auhinnasumma kokku on ca 50 miljonit USA dollarit. Seega 25 000 dollarit konkursi kohta keskmiselt, mis ei ole astronoomiline suurus, kui arvestada, et konkursside auhinnasummad on olnud vahemikus 5000 kuni 1 miljon dollarit. Konkursivõitjate hulgas on ka USA ülikoolide tuntud professoreid, näiteks kauaaegne Delaware’i ülikooli keemiaprofessor Douglass Taber, aga ka Vanderbilti ülikooli onkoloogiaprofessor Sekhar R. Konjeti jt.

Rahalise auhinna suurus ei ole ega näi ka mulle selles mõttespordis kõige olulisem. NB! Eriti oluline ja märkimisväärne aspekt nende konkursside puhul on aga see, et võidutöö(d) valivad välja tellija R&D osakonna töötajad ja määravad auhinna suuruse. See tähendab, et võidavad lahendused, millest ollakse kõige rohkem kasu saanud ning mis omandatakse auhinnasumma eest. Võitnud lahenduse kohta esitatakse retsensioon/otsus lahendajale ja Innocentive’ile ja seejärel korraldab Innocentive juriidilised protseduurid. Mõne konkursi puhul on auhinna väljaandmine tagatud, mõnel juhul mitte – see on tingimustes kirjas. Tuleb etteruttavalt tunnistada, et ma ise suhtusin firma tegevusse ja nendega suhtlusvõimalustesse, isegi firma motiividesse teatud skepsisega, kuid isiklik Innocentive’ilt saadud fair play kogemus edukalt osalemiselt ühel konkursil kummutas kõik kahtlused.

Põhimõisted on: lahendaja (solver), tellija (seeker), ülesanne/väljakutse (challenge), konkreetse ülesande lahenduskonkursil osalemise eelleping (challenge-specific agreement), väljakutsepõhine innovatsioon (challenge-driven innovation).

Niisiis, Innocentive kogub tasu eest üle maailma, kuid valdavalt siiski USAst, tellijatelt nende teaduslikke, tehnoloogilisi, sotsiaalset arengut puudutavaid jm probleeme ning korraldab nende lahendamiseks veebipõhise osalusega konkursse. Tellijateks on firmad, MTÜd, USA föderaalvalitsuse asutused, KOVid, osariigivalitsused, välisriigid jt. Ka näiteks NASA, mille probleemipüstitustega tutvumine on mulle pakkunud äärmiselt huvitavat mõttetegevust. Innocentive võib vastavalt tellija soovile kas vahendada ülesande teatud väljavalitud lahendajatele või avada selle kogu võrgustikule. Muide, miks mitte näiteks kaaluda Eesti brändi ehk „nokia“ leidmise delegeerimist Innocentive’i võrgustikule.

Selleks et osaleda mõnel konkursil tuleb soovijal uurida eellepingu teksti ja see allkirjastada. Üldjuhul osaletakse individuaalselt, kuid on ka rühmatööd võimaldavaid konkursse. Tuleb esitada firmale enda kohta ammendav tõene informatsioon ja arvestada, et edu korral peab end notariaalselt või USA saatkonnas identifitseerida laskma ja intellektuaalse omandi (IP ehk intellectual property) loovutamise lepingu sõlmima. Kui olete töövõtja, peate saama tööandjalt notariaalse tõendi, et tal ei ole teie võitnud lahenduse suhtes mingeid pretensioone, et ta loobub kõigist võimalikest õigustest teie kasuks. See tähendab, et tuleb mõista USA õigusruumi kombeid, haakuda nendega ja neid täita. See on keerukas, kuid tehtav. Näiteks eellepingud sisaldavad sõltuvalt konkursitüübist 3–6 lehekülge kribukirjas juriidilist teksti, millest ei tohi lasta end heidutada.

Kuut tüüpi ülesanded

Ülesanded jagunevad kuude tüüpi. Esiteks, ideekonkursid (ideation challenge), mille eesmärk on „globaalne koostöö läbimurdelise idee loomiseks“. Variandid: luua uus toode, leida loominguline lahendus tehnilisele probleemile, leida uus kommertsiaalne rakendus olemasolevale tootele või luua uus „viirusliku mehhanismiga“ turunduslik idee eesmärgiga värvata uusi tarbijaid – mida iganes see ei tähenda. Ideekonkurssidel on tagatud, et vähemalt üks lahendaja võidab auhinna. Lahendamiseks antav aeg on suhteliselt lühem, võrreldes teiste tüüpidega.

Teiseks, teoreetiliste lahenduste konkursid. Lahendaja peab esitama uue teoreetilise kontseptsiooni, mis ei pea olema eksperimentaalselt tõestatud, kuid peab olema toestatud detailsete kirjeldustega, spetsifikatsioonidega, toetavate pretsedentidega, ka spetsiifiliste rakendustingimustega jms. See info peab abistama tellijat teoreetilise lahenduse muutmisel konkreetseks tooteks, tehniliseks lahenduseks või teenuseks. Auhinnasumma võib olla märkimisväärne, IP tuleb üle anda tellijale (litsentsimüügi teel). Auhinna võitmiseks peab üldjuhul täitma kõik lähteülesande kriteeriumid, mille tõlgendamine võib osutuda tellijalt saadavas retsensioonis üllatavaks.

Kolmandaks tüübiks on – nii kummaline kui see nimetus ka ei ole – elektrooniline pakkumiste päring (electronic request for proposal, eRFP), mis tähendab äripartneri või tarnija otsingut eesmärgiga saada oma probleemi lahendamiseks materjale või eksperdiabi. Tellija kasutab Innocentive’i „turuplatsi“ leidmaks partner või konsultant, kes on juba välja arendanud otsitava tehnoloogia või kel on selleks vastava arendustöö kogemus. Eelnevalt auhinnasummat ei pakuta, sobiva partneri leidmise korral lepitakse tasu suuruses omavahel kokku eraldi läbi rääkides.

Neljandaks ülesande tüübiks on praktikasse viidud lahenduse taotlemine (reduction to practice (RTP) challenge). Lahendus tuleb esitada prototüübina, mis tõestab idee rakendatavuse, siiski pole nõutud sooritust kommertsiaalses (tehnoloogilises) mahus. Erinevus eelnevatest tüüpidest seisnebki selles, et peale detailse kirjelduse tuleb esitada füüsiline tõestus või objekt, mis tõendab lahenduse vastavust tellija kriteeriumidele. Auhinnad on suhteliselt suured, IP läheb auhinna eest üle tellijale.

Viiendaks tüübiks on Prodigy „Big Data“, mis näib olevat seotud programmeerimisega ja olevat lähedane teoreetilistele või RTP-ülesannetele. See on on-line-võistlus, milles lahendajal on võimalik oma lahenduse headuse kohta saada tagasisidet ja selle alusel lahendust korrigeerida ja uuesti esitada. Kuni lõpptähtaeg kukub. Hindamiseks näikse kasutatavat Prodigy hindamissüsteemi (scoring system). Rahalised auhinnad olevat suured.

Kuuendaks tüübiks on uue-molekuli-ülesanne, mille puhul soovib tellija saada kindla koguse mittekaubanduslikku keemilist ühendit. Võib olla ka mingi polümeer, DNA jupp, ekstrakt vms. Sageli on sellise objekti tegemine seotud mingi spetsiifilise tingimusega. Tellija eesmärgiks on uurida struktuuri-aktiivsuse sõltuvust, leida uusi vaheühendeid näiteks ravimisünteesiks, laiendada oma ühendite kogusid (libraries), mida kasutatakse ravimikandidaatide leidmisel. Tellija valib talle pakutavatest ühenditest vajalikud, tasu on mõõdukas, kuid võib kujuneda väga suureks, juhul kui tellija otsustab ühendi „IP õigused“ ja ka valmistamismeetodi omandada.

Nagu mainitud, õnnestus mul a. D. 2010 võita üks Innocentive’i teoreetilise lahenduse konkurss stereokeemia valdkonnas, mis teatava üllatusena oli esimene Innocentive’i konkursi võit Eestisse.⁵ See on seni ka mu ainus esitatud lahendus neile konkurssidele. Esitamise põhjuseks oli asjaolu, et konkreetne probleem jäi lihtsalt silma, puudutas otseselt minu uurimisvaldkonda ja tundus olevat viisakas inimestele nõu anda. Firma poolt oli asjaajamine korrektne, samuti olen tänulik TTÜ juriidilisele osakonnale abi eest dokumentide vormistamisel.

Vastavalt formaadile osalesin konkursil ainuisikuliselt ja olen andnud allkirja, et lahenduse sisu iialgi kellelegi ei avalda. Siiski pean vajalikuks öelda, et tellijafirma R&D töötajatele osutus pakutud lahenduses eriti märkimisväärseks analüütiline pool, kõrgvälja tuumamagnetresonants-spektroskoopia kõrge tundlikkus ja selektiivsus konkreetse vaadeldud keemilise mudelsüsteemi korral. See osa lahendusest toetus varasemas koostöös prof Tõnis Pehkiga (KBFI) omandatud teadmistele NMR-spektroskoopiast. Olen kauaaegse meeldiva koostöö eest prof Pehkile ja Lippmaa instituudile väga tänulik.

1 https://www.innocentive.com

2 https://www.innocentive.com/ar/challenge/9933914

3 Eesti Innovatsiooniajakiri HEI 2009, nr. 14 [23].

4 InnoCentive: A market for ideas – The Economist, 17. IX 2009

5 Omar Parve, I’m A Solver – InnoCentive Blog, blog.innocentive.com/2010/04/20/im-a-solver-omar-parve