In memoriam Ergo Nõmmiste

Ergo Nõmmiste
27. VI 1956 – 11. IV 2019

Koolipäevil sattus Ergo Nõmmiste kätte Robert Jungki raamat „Heledam kui tuhat päikest“, mis kirjeldab tuumafüüsikute professionaalselt ja eetiliselt keerulist, kuid inspireerivat tööd. Kaasakiskuvalt kirjutatud teos tekitas esimese huvi füüsika kui teaduse vastu ja andis tõuke selleks, et tulevane akadeemik otsustas õpingud ning edaspidise elu pühendada füüsikale ja teadusele.

Uudishimust kasvas välja elutöö aatomi- ja molekulaarfüüsika valdkonnas. See algas Tartu ülikooli füüsika instituudis, kus ta kaitses filosoofiadoktori kraadi 1991. aastal. 1992. suundus ta järeldoktorantuuri Oulu ülikooli. Aastatel 1994−1995 oli ta Soome kiirekanali teadlane Rootsi füüsikateaduse kroonijuveelis MAX-lab. 1995. aastal valiti ta Oulu ülikooli dotsendiks. Naastes Eestisse panustas Nõmmiste füüsika instituudi arengusse asedirektori ja direktorina 1999−2009.

Ergo Nõmmiste stiihia oli pinnafüüsika keerukad rakendused, nagu mitmesuguste metallide pinna modifitseerimine selliselt, et need toimiksid koos elusate kudedega. Tõsine interdistsiplinaarne väljakutse füüsika, materjaliteaduse, bioloogia ja arstiteaduse piirimail. Tema rikkalik kogemus oli aluseks innovaatilisele koostööle keemikutega, et arendada välja seadmed elektrokeemiliste reaktsioonide jälgimiseks reaalajas ning selgitada superkondensaatorites nähtuste olemus. Ta alustas ka ioonvedelike omaduste analüüsi, rakendades selleks kombineeritult elektron- ja ioonspektroskoopiat, mille arendamisele ta oli pühendunud.

2009. aasta sügisel valiti ta Tartu ülikooli elektronspektroskoopia professoriks, 2012. a Eesti teaduste akadeemia liikmeks täppisteaduste alal ning 2014. a akadeemia asepresidendiks.

Akadeemik Nõmmiste loengud erinevatest eksperimentaalsetest uurimismeetoditest, põnevatest uuringutest ning aatomi- ja molekulaarfüüsikast olid oodatud koduülikoolis, Oulu ülikoolis, Tampere tehnoloogiaülikoolis, Turu ülikoolis ja MAX laboris endas. Nõmmiste käe all kasvasid teadlasteks doktorandid Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, USAst ja mujalt.

Akadeemik Ergo Nõmmiste oli Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides. Eesti-siseselt panustas ta teaduspoliitika realiseerimisel riigi teaduspreemiate komisjonis ja teadusagentuuri hindamisnõukogus, koduülikooli nõukogu liikmena, erialaselt kosmosetehnoloogia ekspertrühmas jm. Seda sära ja sisemist põlemist märgati. Ergo Nõmmistet on autasustatud Eesti füüsika seltsi aumedaliga, Tartu ülikooli väikese ja suure medaliga ja Eesti teaduste akadeemia medaliga. 2016. aastal pälvis ta Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Vahel öeldakse, et inimese lahkumisel kustub valgus, lakkab põlemast küünal või – suure inimese puhul – tuhmub üks päike. Ergo Nõmmiste puhul on see tuhandekordselt õigus. Nähtavat valgust kiirgavad kaasaegsed sünkrotronid, millega ta uuringuid tegi, valgustavad aine sisemust, kistes nähtavale peidetud süvastruktuuri ja avades rohkelt rakendusvõimalusi. Tänu sellisele kiirgusallikale on välja töötatud vedelkristallidel põhinevad kerged ja säästlikud ekraanid.

Akadeemik Nõmmiste ei armastanud palju rääkida. Pigem oli tal kombeks toimuvat hoolega jälgida ja vajadusel jõuliselt sekkuda. Tema lojaalsus ja jäägitu pühendumus oma instituudile ning ülikoolile ja teaduste akadeemiale avaldus pigem selles, et pidulike kõnede asemel viskus ta alati, sisuliselt viimase hingetõmbeni, võitlusse kõige kriitilisematel hetkedel. Siis, kui kaalul oli kas tema instituudi, akadeemia või Eesti teaduse käekäik tervikuna.

Ta oli rõõmus selle üle, et tema nägematu töö ja tugi teistele akadeemia asepresidendina, viimastel aastatel suurelt jaolt oma tuppa aheldatuna, võimaldas teistel särada ja kasvada. Vast kõige paremini iseloomustab tema mõtteviisi see, mida ta sageli mõttevahetust kokku võttes ütles: üks või teine otsus ei ole ideaalne ja kohati ei meeldi mulle, aga et mul paremat pakkuda ei ole ja et me peame edasi minema, siis ma toetan seda.

Ta ei pidanud paljuks olla, kui vaja, ka kinnisvaraarendaja – mil tema vastutusel oli, et füüsikainstituudi uus hoone Physicum saaks tipptasemel teaduse tegemiseks vajaliku vormi ja sisu. Tema väliselt tasase pinna all kees tahe muuta Eesti teadusmaailma paremaks ja tugevamaks. Kui ta käest küsiti, kas Eestis on head teadust piisavalt, siis vastas ta, et ühtegi head asja ei ole piisavalt. Teadusuuringute kõrge tase hakkab varem või hiljem vedama majanduse mootorit.

Akadeemik Nõmmiste võitles end säästmata selle nimel, et Eesti teadus jääks ellu liiga pikalt kestnud heitlustes ja teaduse rahastamise lõppematutes paradigmamuutustes. Ta nimetas taolist olukorda loteriiks, millele teaduse finantseerimist rajada on lubamatu. Nendes heitlustes seati kahtluse alla ka füüsika instituudi kestlikkus. See tegi Ergo Nõmmistele ilmselt rohkem haiget kui raske haigus. Sellest hoolimata suutis ta jääda rõõmsameelseks, heatahtlikuks, abivalmiks ja sõbralikuks inimeseks, kes tegi oivalist teadust, armastas head muusikat, käis orienteerumisnelja­päevakutel võsas ragistamas ja mööda mäekülgi üles roomamas ning pidas väga lugu kokakunstist.

Eesti teaduste akadeemia

Tartu ülikool

Tartu ülikooli füüsika instituut