Arved-Ervin Sapar 7. II 1933 – 1. XII 2021

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Ere täht on kustunud. Tõravere põlisasuka, Eesti astronoomia ühe tugisamba akadeemik Arved-Ervin Sapari maine teekond on lõpule jõudnud. Tuleb harjuda, et hilisõhtul ei paista enam tema kabineti aknast valgust.

Vaimuvalgust jõudis see Rakvere lähedalt Paatna külast pärit maapoiss palju koguda ja jagada. Lõpetanud 1957. aastal Tartu ülikooli füüsik-teoreetikuna, sai temast üks Eesti tunnustatumaid astronoome. Siiski innustunud mitte niivõrd tähistaeva vaatlemisest teleskoobiga, kuivõrd matemaatika ilust ja jõust selle tähistaeva kirjeldamisel. Teisisõnu, akadeemik Sapari peamine stiihia oli teoreetiline astro­füüsika.

Nende nähtuste mastaabid, millega tegeleme, määravad sageli suure osa meie mõtlemise ja loogika alustest. Selliste mõtlejate puhul nagu Arved Sapar, keda võib nimetada süvateoreetikuks, määravad need mastaabid selle, kuidas adume piire ruumis ja ajas, kuhu oleme universumis sattunud.

Arved Sapari esimesed teadustööd olid ajastule kohaselt Maa tehiskaaslaste liikumisest. Peagi suundus ta kosmoloogiasse, üritades kirjeldada kogu universumi tekkimist ja arengut. Elutööks said aga tähed ja neist lähtuv valgus, täheatmosfääride mudelid ja kiirguslevi.

Tähtede taga kord koidab sul taevas, kõneleb traditsiooniline lahkumislaul. See sõnum ei pruugi olla sama tähendusega kõigile. Tõenäoliselt hoopis teisiti kuulevad seda astronoomid, astrofüüsikud ja kosmoloogid, kelle elu on pühendatud selle uurimisele, mis on tähtede taga. Nende jaoks on universumi saladuste lahtimuukimine sama tavapärane nagu teistele laste õpetamine, metsa kasvatamine või põllu harimine. Nende jaoks on taevatähed pigem kui kirjatähed tähestikus. Tähed, millest saab ehitada luuletusi, esseid, novelle ja romaane.

Arved Sapar oli ainus astronoom omaaegsest Nõukogude Liidust, kel oli 1978. aastal võimalus vaadata tähtede sisse USA NASA ultraviolett-teleskoobiga International Ultraviolet Explorer. Goddardi kosmoselendude keskusest kaasa toodud magnetlintide töötlemist ja neist kirjutamist jätkus paljudeks aastateks.

Maailmas on tohutult tähti. Mõõtmatult rohkem kui tähti meie tähestikus või hieroglüüfe hiina või jaapani keeles. Peaaegu sama mõõtmatult rohkem on aatomeid ja mikromaailma osakesi. Aga väga vähe on võrrandeid ja sinna kuuluvaid konstante ja muutujaid, mis kõigi nende käitumist korraldavad. Juba võrrandi kordajate leidmine, mõõtmine või arvutamine – ja mitte alati võrrandi lahendamine – teeb elu lihtsamaks. Tõsi küll, teiste jaoks. Sest iga kord kui universumi struktuurist on midagi selgunud, nihkub kaugemale teadmatuse horisont ja maailm saab läbipaistvamaks.

Ühiskonnas võib olla segadus. Tähed võivad liikuda näiliselt kaootiliselt. Õhus ja vees võimutseb vahel turbulents, üks maailma suurimaid lahtimuukimata saladusi. Veel keerulisemad võivad olla osakeste liikumised tähtede sees ja ümber. Tähed kiirgavad terve spektritäie signaale. Eri lainepikkusega kiirgus jõuab meieni erineva intensiivsusega. Kuskilt tuleb veel kiirgus, mis jutustab universumi algusest. Kõike seda juhivad kindlad seadused. Akadeemik Arved Sapari elutöö, vaid natuke lihtsustatult, oli neid seadusi kirjeldavate võrrandite analüüs – nende üldistamine ja lihtsustamine, üksikute lahendite leidmine ja neile tähenduse andmine.

Tähtede uurimiseks ei pea ise minema kosmosesse. Kellest saab täht teaduses, otsustavad hoopis kolleegid. 1990. aastal sai Arved Saparist Eesti Teaduste Akadeemia liige. Hoopis kaugele ja kõrgele, orbiidile ümber Päikese saadeti ta aastal 2013: tema 80. sünnipäeva puhul sai asteroid 28107 nime Sapar.

Tal oli palju õpilasi, kes kaitsesid endisaegse kandidaadi- või nüüdisaegse doktorikraadi. Veelgi rohkem on neid, kes said temalt õpetust, kuidas oma teaduslikke mõtteid artiklisse kirja panna või ettekandeks vormistada.

Oma uurivat vaimu rakendas Arved Sapar ka keerukate keeleprobleemide, inimsilma tundlikkuse iseärasuste, pooljuhtide füüsika, footonite statistika ja mitmete muude teemade juures. Paljudele jääb ta meelde kui tubli laulumees, osav sõnaseadja ja vemmalvärsside sepitseja. Oleme tänulikud, et meil on olnud võimalus töötada koos niisuguse Eesti teaduse suurmehega.

Tähed jäävad püsima ka siis, kui nendega kirjutatud nimede kandjad meie seast lahkuvad. Mõtleja, kes püüab hoomata maailma arengut selle algusest peale kuni võimaliku lõpuni, on alati suurvaim ja natuke ka prohvet. Sest ta mõtestab lahti maailma minevikku ja teab sedakaudu ka tulevikku.

President Lennart Meri on öelnud: „Riiki, millel on vaba juurdepääs merele, ei saa nimetada väikeriigiks.“ Riiki ja rahvast, mis suudab üles ehitada ja maailmatasemel käigus hoida sellist spetsiifilist teoreetilise füüsika haru, teadust maailma algusest ja lõpust, mida viljeles lahkunud akadeemik Sapar, ei saa nimetada väikeriigiks.

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium

Eesti Teaduste Akadeemia

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht