Turvalisus või õpitud abitus?

MERLE KARRO-KALBERG

Statistika ja mõõdetavad tulemused on meelelahutus. Kõige-kõige otsimine köidab alati. Kui vana on kõige vanem inimene? Kus on kõige külmem paik? Kes on uus superstaar? Kus asub kõige liiklusohtlikum ristmik? Ka viimase küsimuse vastus on nüüd selgunud. Eesti Liikluskindlustuse Fond teatas, et juba kolmandat aastat järjest on see Tartu Riia ringtee, kus ka hoolimata eriolukorrast ja liikumispiirangutest pole õnnetused vähenenud.

Milles siis ristmiku ohtlikkus seisneb? Kuna selle on välja kuulutanud liikluskindlustuse selts, siis mõõdetakse muidugi liikluskindlustuse juhtumeid. Selgub, et selle aasta märtsis toimus seal 13 sellist vahejuhtumit, kus kindlustusandja pidi sekkuma. 2019. aasta oktoobris kirjutas Tartu Postimees, et ainuüksi viimase aasta jooksul on Riia ringil juhtunud 122 liikluskindlustusjuhtumiks liigituvat avariid, mille kogukahju on 194 000 eurot. Eelmisel aasta õnnetustest olid 63 protsenti tagant otsasõidud ning viiendik kokkupõrked ristuval teel liiklejatega ehk siis eirati teise sõiduki eesõigust. Pilt on selge: liiklejad ei oska liiklusmärke lugeda, nende sõiduoskus on puudulik ning kaasliiklejatega ei arvestata.

Riia ringtee liiklusohtlikkus on päevakorras olnud kaua. Nii kaua, et koostada on jõutud projekt, mille abil tahetakse ristmikku ohutumaks teha. Paranevat ka läbilaskevõime, mis tähendab, et Riia ringtee nimelise umbsõlme saab ilma seisakuteta läbida kiiremini. Praeguse ringristmiku asemele kavandab maanteeamet kolmetasandilist uut superristmikku. Jah, kolmetasandilist! Mõelgem ikka suurlinlikult!

Mida see liiklejale tähendab, saab umbkaudselt ja väiksemas mõõtkavas aimu linna teises servas asuval idaringteel. Sinna sattudes tuleb meeles hoida kunagisest menumultikast „Autod“ („Cars“) pärit soovitust: kui tahad minna paremale, keera vasakule! Arvutiekraanil uut ristmikku projekteerida on teeinseneril lihtne ja plaanilahendus igati loogiline. Ristmikul orienteerumine osutub aga iga kord loteriiks: kas seekord õnnestub maha keerata sellesse suunda, kuhu minna vaja? Jah, liiklus on sujuv, eriti sujuvalt on võimalik teha ringteele kolm tiiru peale, et üldse aru saada, kuhu tuleb keerata. Jalgrattaga või jalakäijana ei julge ristmikule lähenedagi ja selleks pole ka erilist põhjust.

Uue Riia ringtee ristmiku maksumus on 22 miljonit eurot. Liikluskindlustuste aasta kogumaksumus on olnud ligi 194 000 eurot. Kui teeme väikese arvutuse, siis selgub, et selle ristmiku ehitamise raha eest saaks selliseid liikluskindlustuse juhtumeid kinni maksta 113 aastat. Ristmiku n-ö tasuvusaeg on seega üle saja aasta? See ei ole mõistlik, eriti kui arvesse võtta asjaolu, et maailm liigub vastassuunas – linnade jalgratta- ja jalakäijasõbralikumaks muutmise, mitte autoliikluse soosimise poole. Mootorsõidukite ristmiku läbilaskvuse lahendus ei ole ristmiku suuremaks ehitamine, vaid ühistranspordi ja jalgrattaliikluse edendamine. See on ka mitu korda odavam.

Olukorda peab vaagima mitmest küljest, sest ristmikul lihtsalt ei osata liigelda. Tartu politseijaoskonna ülem­inspektor Taivo Rosi on öelnud, et paljud õnnetused tulenevad tähelepanematusest või liiga suurest sõidu­kiirusest. Siit võiks nüüd edasi mõelda: miks peab meie kõigi, sealhulgas ka nende, kes ristmikku üldse ei kasuta, maksudest laekuvat raha kasutama selleks, et õpetada abitust ning võtta liiklejatelt võimalus ise oma oskamatuse ja tähelepanematuse eest liikluskindlustusmaksetega tasuda?

Kellele seda hiiglaslikku ringristmikku tarvis on? Kõige suurem eestkõneleja ja ristmiku ohtlikkusele osutaja on liikluskindlustuse fond, kuhu kuuluvad kõik Eesti kindlustusandjad. Ristmiku n-ö turvalisemaks ehitamisel ei pea nemad enam siis nii palju väljamakseid tegema ja juhtumeid menetlema.