Kõige kallim põhimõte

Riigikogu esimehe sõjakassas on miljardeid eurosid miinust. Kes selle kinni maksab?

KAAREL TARAND

Parim kingitus, mida mõned Eesti poliitilised juhid eesotsas riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga iseseisvuspäevaks Eesti riigile soovivad, on Trooja hobune. See koosneb kahest tükist, nimelt praegu naabri okupeeritud, kuid Tartu rahulepingu järgi Eestile kuuluvast Petserimaast ja Narva jõe tagusest alast. Anastatud püha maa vabastamise nimel pole ükski ristisõda liiast. Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on avaldanud lootust, et kui mitte kohe, siis aastakümnete pärast saabub ikkagi Eestile soodne hetk, mil meile õigusega kuuluvad maatükid tulevad jälle emamaa rüppe tagasi.

Kõik tulevikus juhtuv on tõenäosuslik. Kaks aastat enne Saksamaa taasühendamist ei näinud keegi sellest võimalusest undki. Veel paari kuu eest ei rääkinud keegi avalikult Põhja-Iirimaa võimalikust liikumisest Londoni võimu alt Dublini kätte. Iirimaa valimistulemuste tõttu on aga nädalalehes Economist ennustatud, et Iirimaa ühendamine on alanud kümnendi küsimus, mis lahendatakse veel enne Šotimaa iseseisvumist. Kuidagi ei saa välistada, et mingi sündmus X, olgu selleks võimuvahetus Moskvas või kollektiivse Putini meelemuutus, võib tuua me idaalad tagasi hoopis lähemas tulevikus kui aastakümned. Kui suhted maailma riikide vahel Donald Trumpi juhtimisel muutuvadki egoistlike majandustehingute süsteemiks, ei pruugi minna kaua hetkeni, mil Moskva ühe tüütu kulurea oma eelarvest maha kriipsutab, kasutades ühtlasi võimalust näidata end maailmale suuremeelse ja rahvusvahelist õigust austava suurvõimuna.

Kui nii läheks, siis mille peigmees Põlluaas ja tema tänulikud kaasmaalased Moskva veimevakast leiaksid? Tohutud püsikulud ja maksmata arved, ei muud. Kõik, mida mõõdetakse rahas, on Eesti seisukohalt muidugi tühine, meie reliikviaks on ju väärtused. Riigimeestest oleks siiski aus kingituse hind kodanikele teada anda ja esitada Petserimaa ja Narvataguse arendamise strateegiline plaan. Eesti peab ka vähetõenäoliseks õnneks ikka ise valmis olema, mitte lootma ainult välismaisele abirahale.

Niisiis, meil on saada Petserimaa 1251 km² (Pihkva oblasti Petseri rajoon) ja Narvataguse 375 km² (Leningradi oblasti Kingissepa ja Slantsõ rajooni lääneosa), kus elab kokku umbes 35 000 inimest, neist suurem osa kahes linnakeses, Ivangorodis ja Petseris. Tagamaa on peaaegu inimtühi.

Tere tulemast ühtsesse Eestisse, petserimaalased!

Priit Simson / Ekspress Meedia

Pihkva oblastit tuntakse juba aasta­kümneid ka Venemaa allikates kui depopulatsiooni maailmameistrit ja ega Leningradi oblasti äärealadel olukord palju parem ole. Venemaa majanduse tervikpildis on tegu ülalpeetavatega. Pihkva oblasti regionaalne kogu­toodang moodustab vaid 0,2% Venemaa SKTst ning Petseri rajooni oma sellestki piskust vaid mõne protsendi. Föderaalse abiraha siirded annavad kokku üle poole oblasti tuludest. Oblasti kaubavahetusest on üle 90% import, see tähendab, et ise ei toodeta suurt midagi. Kogutoodang elaniku kohta oli Pihkva oblastis 2018. aastal 3436 eurot (ja Petserimaal ilmselt veel väiksem), mis jääb Eesti keskmisele alla kuus ja ka meie vaeseima, Põlva maakonna omale kolm korda. Piiritaguses majanduses ei tehta midagi, mis Eestiga ühinemisel ellu võiks jääda. Teisisõnu: koos maaga saame 35 000 ülalpeetavat.

Kõigepealt peame mõistagi uue piiri ehitama, nii umbes 250 kilomeetrit. Venemaale pole Schengeni-kõlbulikku piiri vaja, seega jääb kogu kulu Eesti kanda. Mida see tähendab? Senise kontrolljoone piirirajatiste ajakohastamisel on opereeritud hinnaga kuni kaks miljonit eurot kilomeetri kohta, kokku seega kuni pool miljardit. Tulemus läheb kindlasti kallimaks, sest eriti Narvatagusel alal pole piirile isegi juurdepääsuteid. Seega lisandub vähemalt kolm silda üle Narva jõe (Vasknarvas, Kuningakülas ja Auveres), igaüks vähemasti kilomeeter pikk ehk Eesti vääriline, et Pritšudije, Konduši ja Petšurki elanikud saaksid lääne tsivilisatsiooniga integreerumas käia. Kokku jääb see kulu Saaremaa püsiühenduse hinnaklassi (mis paari aasta eest oli samuti 400–500 miljoni euro kandis). Ja ongi esimene miljard läinud.

Järgmiseks on vaja uued alad eraldada Venemaa energiasüsteemist ja muudest tehnovõrkudest, valguskaablist ja „viimase miili“ internetist rääkimata. Ehitama peab riigimajad Eesti ametnikele ja eesti keele majad, samuti kaasajastama muu avaliku taristu ehk lasteaiad, koolid, raamatukogud, rahvamajad jne.

Mööda ei pääse ka Narva veehoidlast. Kui see on üleni meie, oleks otstarbekas kasutu elektrijaam sulgeda, lasta veehoidla tühjaks ja suunata Narva jõgi oma vanasse kärestikulisse voolusängi. Selle keskkonnamõju on rahas raske hinnata, kuid eeldada võib, et vee alt vabanev ala toodab tohutus koguses kasvuhoonegaase (kogus võib ületada kogu transpordisektori heitmed), mille atmosfääri paiskamise õiguse peame kliimaeesmärkide saavutamiseks kvoodi­turult ostma. Arvata võib, et sinna läheb teine ja kolmaski miljard. Lisaks tekib koormus riigi­kaitse eelarvele, sest uute alade maapinna ja õhuruumi valvamiseks vajame ka uusi tuulikukindlaid radareid, tanke ja miine. Ahjaa, veehoidlata ei saa töötada ka põlevkivi kasutavad elektrijaamad, mille sulgemise eest riigifirma valitsusele küllap miljardilise arve esitab.

Eesti sotsiaalkulud suhtena SKTsse on teatavasti Euroopa riikide võrdluses tagasihoidlikud, kuid siiski ligikaudu 4000 eurot elaniku kohta aastas. Kui kavatseme oma uusi elanikke võrdsena kohelda, siis peaks neile aastas kuluma 140 miljonit. Tulevane tegelikkus on karmim ja summa peab kahekordistama, sest lisanduv rahvastik erineb kõigi demograafiliste mõõdupuude järgi tunduvalt Eesti keskmisest. Pensioniealiste osakaal Pihkva oblastis jõuab tänavu 30%ni rahvastikust, tööealiste ja ülalpeetavate suhe on Petseri rajoonis 1 : 1 (arvestusega, et pensioniikka jõuavad naised 55- ja mehed 60aastaselt). Eestis on sama näitaja üle 1,5. Seega kulub idaalade rahvastiku sotsiaalkaitseks kümne aastaga umbes kolm miljardit eurot. Sealjuures ei tohi unustada, et tegu on praeguste maksumaksjate lisakoormusega, sest okupeeritud aladel puuduvad ettevõtted, mis suudaksid oma töötajate pealt minimaalsetki sotsiaalmaksu tasuda.

Hea seegi, et Pihkva oblasti viis vangi­laagrit enam kui 5000 kinni­peetavaga ei paikne Eestile tagastataval territooriumil. Aga ka vabad tahavad arstiabi ning kui Põlva ja Võru oma haiglat välja ei kanna, siis vaevalt Petserigi. Oblastivõimu andmetel on Pihkvamaal krooniliselt puudu vähemasti 1300 arsti, järelikult on elanikud seal aastaid ravimata ja tööpõld lai. Kõik nad hakkavad käima Tartus ülikooli kliinikumis, kuhu mõistagi peavad nad saama tasuta ühistranspordi korras. Kui Elron uusi ronge tellima hakkab, oleks ehk mõistlik hanke­tingimustesse kohe sisse kirjutada, et Tartu-Petseri liini rongidel peab olema haigla- või esmaabivagun.

Kindlasti jäi veel midagi nimetamata. Kust kavatseb valitsus need miljardid võtta, kui mullu suudeti suure hädaldamise saatel erakorraliseks pensionitõusuks kokku kraapida vaevased 20 miljonit ja kliimapoliitika investeeringuteks arvutati õudusunenäolised 17 miljardit eurot? Maksukoormuse järsk tõus Tartu rahu õiguse jaluleseadmiseks võiks rahvuslastele mokkamööda olla, kõigile ülejäänutele mitte tingimata.

Kuid on ka teine lahendus. Narvataguse Slantsõ rajoonis on maapõu paksult põlevkivi täis. Kui sinna teha erimajandustsoon (nagu Ida-Virumaale on mõeldud) ja lasta seal ettevõtetel Venemaa keskkonnatingimustel ja palkadega põlevkiviäri teha, siis saaks kiiresti kõik kulud kaetud ja jääks ülegi. Slantsõ rajoonis oli paari aasta eest keskmine palk pisut üle 400 euro kuus ja nii Viru Keemia Grupile kui ka Eesti Energiale võiks ju orjatöö jõul õli pressimine ahvatlev tunduda – kuni ettevõtja käsi taas riigieelarvesse libiseb.

Kurb perspektiiv, võtmata seejuures arvesse kõiki nn humanitaarküsimusi, millega Venemaa ka kingitusi tehes tavatseb naabreid koormata. Ainus, mis selle halva, olgu peale et praegu ebatõenäolise stsenaariumi eest kindlalt kaitseks, oleks kokku lepitud piirilepingu ratifitseerimine. Kes seda ei taha, peaks kodanikele usutavalt ära näitama, kuidas ja millise raha eest Trooja hobune ära majandatakse, või tühja ja tüli tõstva jutu lihtsalt lõpetama.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht