Betoonijärjekord

TRISTAN PRIIMÄGI

Lahingut kujutatakse filmikunstis tihti, harvemini aga tuleb ette, et kajastatakse järgnevaid rahuläbirääkimisi, piiride tõmbamist, reparatsioone ja mahukate dokumentide allkirjastamist.

Võrdlus sõjaga on muidugi meelevaldne liialdus, sest sõjaks ju ei läinud, kui püüti välja selgitada järgmisi kultuurkapitali vahenditest rahastatavaid riiklikult tähtsaid kultuuriehitisi, aga nimetagem seda siis … kõrgendatud tähelepanuotsinguteks, mis tekitasid ka ühiskonnas väga erinevaid vastukajasid.

Nüüd, kus objektide nimekiri mõnda aega tagasi ära kinnitati ja nimekirja viienda reana lisati pisut hiljem ka filmilinnak Tallinn Film Wonderland, olemegi justkui jõudnud sellesse vaiksemasse faasi. Filmilinnak seisab nüüd nimekirjas viiendana. Järgmiste sammudega oodatakse seni, kuni leiavad lahenduse mõned administratiivsed küsimused – vahetumas on nii kultuurkapitali juhataja kui kultuurkapitali nõukogu. Edastatud info põhjal tuleb uutel ametisse astujatel otsustada, kas praegune järjekord on ajaliselt otstarbekas. See järjekord on riigikogu paika pandud ja seega käsitletav poliitilise soovina. Seda enam, et uue info kohaselt on nii Süku kui ka Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“ valmis kohe alustama arhitektuuri­konkursside ja projekteerimisega, mis kuuluksid samuti kultuurkapitali rahastuse alla. Tehniliselt saaksid seega ka esimesed objektid kohe töösse minna, kuigi tegemist oleks vaid ettevalmistuskuludega. Järjekorra muutmise osas on küll juba olemas pretsedent, kui 1996. aastal tehtud rahastusotsuste järjekord muutus nii, et esimesena töösse planeeritud Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemia hoone valmis pärast Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi, kuigi oli algselt nimekirjas esikohal.*

Kas nimekirja praegune järjestus tähendab, et filmilinnakut hakatakse ehitama kümne aasta pärast? Seda mitte, sest rahastada on seda võimalik esialgu ka teistest vahenditest. Filmilinnakul on kavas teha koostööd aktsiaseltsiga Tallinna Tööstuspargid, kes kataks sildfinantseerijana ehituskulud. Sellega on aga see probleem, et mida hilisemaks rahastusotsus lükata, seda kallimaks filmilinnaku projekti hind lõpuks kujuneb, sest juba 2021. aasta kevade seisuga võrreldes on ekspertide hinnangul prognoositav ehituskulu kasvanud juba 30%. Lisaks tuleb viivituse korral järjest rohkem ära öelda välismaistele suurprojektidele, kes sooviksid Eestisse jätta märkimis­väärset osa oma eelarvest.

Filmilinnaku ja teiste nimekirjas olevate ehitiste edasine saatus peaks saama täpsema kursi lähinädalatel. Seni harjutame järjekorras seismist.

* Jaak Allik, Kultuuriehitistest minevikus ja tulevikus. – Sirp 30. IV 2021.