Teekond kaasava ja kestliku ühiskonna poole

Muutunud ühiskond ja inimvajaduste mitmekesisus pakuvad innovatsioonivõimalusi. Universaaldisain ei ole takistus ega seaduse sund, vaid kõiki kaasav looming.

HEIDI KOOLMEISTER, DANIEL KOTSJUBA

Lapsevanemad teavad, mida tähendab näljast hüsteeriliselt nutva lapsega ostukeskuses käimine: tuleb paaniliselt otsida kohta, kuhu saaks peitu pugeda. Mitte selleks, et laps kedagi ei häiriks, vaid et saaks rahulikult oma toimetused tehtud, nii et keskkond ja teised inimesed ei häiri. Moodsates hoonetes on selliseks kohaks imetamistuba (mitte segi ajada inva-WCga). Seal pole liiga eredat valgust, vaiksem on ka taustamüra ja -muusika, saab lapsetoitu soojendada ja mähkmeid vahetada ega ole ka hindavaid pilke.

Viimasel ajal on palju küsitud, kui kaua meie rahvas veel kestab. Nii vananeva ühiskonna kui ka laste saamise ja kasvatamise seisukohalt on tähtis keskkond meie ümber ehk kui turvaline, loomulik ja arvestav on siin kõigil elada. Täpsem on öelda „eri elutapis inimestel“, sest see puudutab kõiki varem või hiljem, kas suuremal või vähemal määral.

Ligipääsetavus ja universaal-disain kui inimõigus

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, mille Eesti ratifitseeris 2012. aastal, on universaaldisain (kõiki kaasav, inimkeskne disain ehk disain kõigile) defineeritud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine viisil, mis teeb need suurimal võimalikul määral kõigile kasutatavaks ilma kohanduste tegemise või eridisaini vajaduseta. Konventsiooni artikkel 4 kohustab selle ratifitseerinud riike algatama või edendama teadus- ja arendustööd, välja töötama universaaldisainiga kaupu, teenuseid, seadmeid ja ehitisi, mis vajaksid puuetega inimeste vajaduste rahuldamiseks võimalikult vähe kohandamist ja kulutusi ning edendada tuleb ka nende kättesaadavust ja kasutamist.

Konventsiooni artikkel 9 käsitleb õigust ligipääsule. Puuetega inimestele tuleb tagada võimalus iseseisvaks eluks ja osalemiseks kõigis eluvaldkondades. Riigid on kohustatud kindlustama puuetega inimestele teistega võrdse juurdepääsu füüsilisele keskkonnale, transpordivahenditele, teabele ja suhtlusele, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele jms, avalikele ehitistele ja teenustele nii linnas kui ka maal. Selles artiklis ei käsitleta otseselt universaaldisaini, kuid peetakse silmas selle võrdsete võimaluste tagamise kontseptsiooni ja eesmärki.

Konventsiooniga tunnistatakse, et inimese puue kujuneb koosmõjus keskkonnaga: puudega inimese mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koos erinevate takistustega tõkestada nende täieliku osalemise ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Seepärast tuleb puuetega inimeste kaasamiseks vähendada takistusi nii füüsilises kui ka virtuaalkeskkonnas ning luua nendele kaasav ja võimestav elukeskkond. Ligipääsetavuse tagamine ja universaaldisain on vajalikud eeskätt puuetega inimestele, kuid mõju on lai: vanusest ja võimetest hoolimata lihtsustatakse sellega kõigi elu.

Koostöös MTÜga Pane Oma Meeled Proovile leidis XIII Tallinna „Disainiööl“ 15. septembril Balti jaama ootepaviljonis aset universaaldisaini inkubaatori interaktiivne kogemustuba.

Disainiöö

Kuigi pärast konventsiooni ratifitseerimist on Eestis ligipääsetavusega tegeldud, on kõigi nõuete täitmiseni, s.t puuetega inimestele kõige vajaliku tagamiseni, veel pikk tee.

Ka Eesti Puuetega Inimeste Koja variaruandes rõhutatakse, et riigil juurdepääsetavuse poliitika puudub, mistõttu on raskendatud nii üksikalgatuste tervikuks liitmine kui ka ühtlaste standardite kokkuleppimine.1

Kaasav ühiskond kõigile

Jätkusuutliku ühiskonna ülesehitamiseks peame suurendama kõigi ühiskonnagruppide kaasatust ja vähendama takistusi. 2015. aasta septembris võeti vastu ÜRO kestliku arengu eesmärgid kuni aastani 2030 ja tegevuskava, millest liikmesriigid peavad juhinduma nii sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös. Tegevuskavas eeldatakse ligipääsetavate linnade loomist, sh kõikidele turvalisi, taskukohaseid, kättesaadavaid ja säästlikke transpordisüsteeme ning vaba juurdepääsu eelkõige naistele ja lastele, vanematele ja puudega inimestele turvalisele ja ligipääsetavale avalikule ruumile. Kestliku arengu tagab kaasav ühiskond, kus kõigil on võrdsed juurdepääsu- ja osalemisvõimalused.

Kestlik ja kaasav ühiskond on kogu Euroopa Liidu prioriteet. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon oli esimene, mille EL liiduna 2010. aastal ratifitseeris. Kesksel kohal ligipääsetavuse parandamiseks on 2015. aastal Euroopa Komisjoni ligipääsetavuse direktiivi (Accessibility Act) eelnõu – ettepanek, mille vastuvõtmisel rakendatakse ELis ühtsed nõuded infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni toodete ja teenuste kättesaadavaks tegemiseks. Direktiivi üle käis arutelu ka 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti oli ELi eesistuja. Nõukogus saavutati üksmeel direktiivi sätete osas, nüüd on saavutatud esialgne kokkulepe ka Euroopa Parlamendis ning töötatakse eelnõu lõpliku vastuvõtmise nimel.2 Liikmesriikide vahel üksmeelt otsides tugines Eesti universaaldisaini põhimõtetele, mille kohaselt kaupu, teenuseid, hooneid ja tehiskeskkondi tuleb luua selliselt, et need on täiendavate kohandusteta kasutatavad ja ligipääsetavad võimalikult paljudele.3 Selle direktiivi eelnõu puhul on tegemist äärmiselt tähtsa seadusemuudatusega, sest parandada tuleb enam kui 80 miljoni puudega inimese, samuti teiste erivajadustega inimeste igapäevaelu, selleks et võimaldada neile iseseisev toimetulek ja lõimida nad ühiskonda ELi siseturul toodetele-teenustele ligipääsu tagamisega.

2020. aastaks elab ELis 120 miljonit puudega inimest ning seoses ühiskonna vananemisega suureneb erivajadustega inimeste arv. Enamik Euroopast on linnastunud ja konkursiga „Access Cities Award“ tunnustatakse linnu, kus on suurendatud ligipääsetavust, et kõigil oleksid võrdsed võimalused linna hüvedele. 2018. aastal võitis konkursi Lyon (Prantsusmaa), tunnustati ka Ljubljanat (Sloveenia), Luxembourgi (Luksemburg) ja Viborgi (Taani).4

Eestis on Tallinna linnavalitsus näidanud head eeskuju ja töötanud välja „Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad aastatel 2016–2022“, mille eesmärk on tagada 2022. aastaks ilma takistusteta keskkond ja avalikud teenused, sh tuleb planeerimis-, arengu-, ehitus- ja teavitustegevuses arvestada universaalse disaini põhimõtteid.5

Universaaldisain suurendab kasutusvõimalusi

Eestis võrdub puudega inimeste vajadustega arvestamine küsimusega, kas objekt või keskkond vastab määruse „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ nõuetele. Siin on ühendatud kaks probleemi. Esiteks unustatakse määruses näpuga järge ajades, et tee kaldenurkade ja lävepaku kõrguse taga on konkreetsed inimesed oma vajadustega. Kõigepealt tuleb tuvastada, kes nad on ja milline on vajaduste ulatus ehk kellega määruses arvestatakse, kes jäetakse kõrvale, ning siis vastavalt keskkond kujundada.

Sageli öeldakse: mis sobib puudega inimesele, sobib kõigile. Siiski ei piisa ainult puudega inimeste vajaduste rahuldamisest – see jätaks meid poolele teele. Arvestada tuleb ka muid keeli kõnelevate, eri vanuses ja teistsuguse kultuuritaustaga inimestega. Tähelepanu alla tuleb võtta kogu elukaar ja mõelda, kuidas jõuda eri eluetapis inimesteni. Eesmärk pole luua keskkonda, tooteid või teenuseid, mis katavad kogu elanikkonna vajadusi (one size fits all lahendusi), vaid kuidas vajaminevate oskuste ja võimete taset alandada, et seeläbi suurendada kasutusvõimalusi. See ei ole järjekordne ülalt alla tulnud kohustus ja sund, vaid innovatsioonivõimalus.

Universaaldisaini eesmärk on kaasav ühiskond, kus igaühel on võrdsed või võrdväärsed osalemisvõimalused, hoolimata sellest, kas ollakse noor või vana, puudega või puudeta. See ei ole üksnes sotsiaalvaldkonna küsimus, vaid ka majanduslik mõtteviis, kus ettevõtjad leiavad oma toodetele-teenustele suurema kasutajaskonna ja parema turupositsiooni.

Universaaldisaini inkubaator UNILAB

Septembris kuulutasid MTÜ Universaaldisaini Labor ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva välja UNILABi, Eesti universaaldisaini inkubaatori – konkursi, millega arendatakse üliõpilasprojekte, kus on arvestatud kõigi ühiskonna sihtgruppidega. Selle eesmärk on toetada uuenduslikke lahendusi, mis lähtuvad kogu elukaare, sh puudega inimeste, vajadustest. Sihtrühmade esindajatega tehakse koostööd ja universaaldisaini põhimõtetega arvestatakse juba algfaasis.

Inkubatsiooni eesmärk on suurendada nii üliõpilaste kui tulevaste tööturul praktiseerijate kui ka avalikkuse teadlikkust universaaldisaini põhimõtetest ja selle kasust ühiskonnale. Seekordne konkursi teemapüstitus „Iseseisvus 3.0“ eeldab julgeid lahendusi kõigi iseseisva toimetuleku edendamiseks.

Universaaldisain võimaldab formuleerida tänapäeva ja tuleviku ühiskonna ülesanded, mis arvestavad muutuste ja mitmekesisusega, sh eri vajaduste, võimete ja vananemisega (sh puudega inimestega, eakatega, migrantidega, vähemustega jpt) ning keskkond kujundatakse viisil, mis suurendab kõigi ühiskonnagruppide osalust, eneseteostust ja iseseisvust. Võrdsete võimaluste loomine on ka inimõiguse küsimus. Muutusi ühiskonnas ja vajaduste mitmekesisust ei tohi käsitada takistusena, vaid loomingulise ülesandena, mis võimaldab igaühel ühiskonnas osaleda ja ennast võimalikult iseseisvalt teostada.

1 Puuetega inimeste eluolu Eestis. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport. Eesti Puuetega Inimeste Koda, 2018.

2 Making key products and services accessible across the EU: Statement by Commissioner Thyssen following agreement between EU institutions. European Commission, 2018.

3 Eha Lannes, EL otsib nutikaid lahendusi erivajadustega inimeste igapäevaelu kergendamiseks. – Postimees 7. XII 2016; Kaia Iva, Universaalne disain kui kaasava keskkonna võti. – Postimees 10. VIII 2017.

4 Access City Award: Examples of best practice in making EU cities more accessible. European Commission, 2018.

5 Ligipääsetavus. Tallina Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet. www.tallinn.ee/est/Ligipaasetavus

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht