Tänavamekk – Esimesed sammud kergliikleja eelistamisel

Tartu Vanemuise ja Ülikooli tänav näitavad, et euroopalik jala ja jalgrattaga liikumine on ka siinmail võimalik.

ANDRES NÖPS

Tartu on hakkama saanud suure teoga. Tänavate rekonstrueerimisel on esimest korda ka tegelikult mõeldud jalakäijate ja ratturite vajadustele. Aastatel 2019–2020 tehakse korda Vanemuise (Roadplan, AB Artes Terrae ja Tinter-Projekt) ja Ülikooli (SKA Inseneribüroo) tänav.

Praeguseks on mõlema tänava rekonstrueerimisega jõutud umbes poole peale. Vanemuise tänavale rajatakse rattakiirtee eesmärgiga kergliiklus autodest eraldada. Ülikooli tänava rekonstrueerimise eesmärk on tuua sinna tagasi jalakäijad, kes on kehvade kõnniteede tõttu seal käimisest loobunud.

1,8 miljonit maksva Vanemuise tänava rekonstrueerimise käigus luuakse kergliiklejatele mugav ja ohutu teekond. Kitsaste olude sunnil tuleb tänava kaubamaja poolsesse otsa, tegelikult juba Uueturu tänavale, jagatud ruum, kus jalakäijad ja ratturid peavad koos hakkama saama. Vanemuise mäest üles sõites algab aga korralik rattarada. Rattarada tähendab, et rattatee asub sõidutee ja kõnnitee vahel ning on eraldatud sõiduteest samal tasapinnal ääre­kiviga. See on tunduvalt parem lahendus kui niisama joonimine, kuna erinevalt värvist, tugevast graniidist äärekivi ei kulu.

Vanemuise mäe otsas, Vanemuise tänava ääres on omajagu asutusi: Jaan Poska gümnaasium ja Herbert Masingu kool, Midrimaa lasteaed ja kunstimaja. Sellest hoolimata on tänav muudetud praegu osaliselt, hiljem lõplikul valmimisel täielikult ühesuunaliseks. Mõelge, kui palju väheneb Vanemuise tänava autode läbilaskevõime! Kui kõnniteid koomale tõmmata, oleks sinna ometi mahtunud 2 + 2 sõidurada.

Parkimiskohad jäävad pea terve tänava ulatuses vaid vasakule poole, nagu nad ka varem olid. Pepleri ristmikule jõudes pidi varasema korralduse järgi ristujatele teed andma, kuid nüüd pannakse sinna valgusfoor. Tipptunni liiklus muutub sellest ilmselt sujuvamaks. Vanemuise teatri väikese maja ette on taas kogu tänava ulatuses autosid, rattureid ja jalakäijaid võrdselt kohtlev jagatud ruum. Parkimiskohti teatri ette ei tule. Jagatud ruumis on jäetud vaid mõtteline osa teatrikülastajaid maha panevatele bussidele ja autodele.

Rekonstrueerimise käigus tehakse Vanemuise tänav kergliiklejale mugavaks ja ohutuks, luuakse jagatud ruumi põhimõttega alad ning tänav jääb autoga liiklejale ühesuunaliseks.

Andres Nöps

Pisike tilk tõrva meepotis vaatab vastu ühesuunalise Kastani tänava ristmikult, kus vanast lahendusest on alles jäänud STOP-märk, mille nõudel peab teed andma. Ma tõesti lootsin, et tänava rekonstrueerimise käigus antakse ristmiku läbimise eesõigus kergliiklusteel liikujatele, kuid eksisin.

Vanemuise mäest alla sõitja liiklus­lahendus tundub esialgu kahtlane: rattarada ja sõiduteed eraldav teemärgistus suunab kaarega kõnniteele ning rattaga liikleja peab otsustama, kas liigelda edasi mööda sõiduteed või suunduda kõnniteele, kus tahes-tahtmata peab kiirust alandama ning jalakäijatega, keda Vanemuise teatri suure maja ees on ohtralt liikvel, võivad tekkida liiklusohtlikud olukorrad. Selline lahendus teeb pisut nõutuks.

Vanemuise tänava lõppu, Vaksali tänavale jõudes hakkab silma midagi enneolematut: tekkima hakkab jalgrattateede võrgustik. Vaksali tänavale plaanitakse ka kergliiklussilda üle Riia tänava. Kavandite järgi tuleb sinna eeskujulik lahendus, tulevikuplaanides paistavad ka suured raudteealused tunnelid.

Miljoni euro eest tehti korda ka pool Ülikooli tänavat. Praeguseks on imeilusaks jõutud teha esimesed paarsada meetrit Vallikraavi tänavast rae­kojani. Asfaldi asemel laoti maha ilusad kivid. Loodeti, et rekonstrueeritud tänav soosib kergliiklejaid: tehti ilus kitsas sõidu­tee ja ühte teeserva eriti lai kõnnitee. Kuid läks nagu ikka. Kui varem lubas liiklusmärk sõita ühesuunalisel tänaval rattaga ka vastassuunas, siis nüüd seda enam teha ei tohi. Ratturid tohivad sõita vastassuunas vaid mööda ilusat, umbes neli meetrit laia kõnniteed. Lai kõnnitee meelitab ligi ka parkivaid autosid. Kõnni­teel parkivad autod takistavad aga jala ja jalgrattaga liiklemist. Ma loodan, et olukorraga tegeletakse garantiiaja jooksul ning see leiab mõistliku lahenduse.

Tehtut vaadates olen äärmiselt õnnelik, et Tartusse luuakse niivõrd euroopalikud kergliiklusvõimalused. See on väike, kuid väga hea algus. Edasi saab minna vaid paremaks.

Sel aastal võitis muu hulgas Tartu kaasava eelarve hääletuse projekt „Eeskujulikud rattateed“. Olen üks selle idee autoreid ja mul on hea meel panustada kodulinna arengusse. Rahva hääl annab märku, millest enim puudust tuntakse. Loodetavasti tehakse kaasava eelarve vahenditega ratturitele ohutumaks senised kitsaskohad Kroonuaia ja Lai tänav. Linlasele mõnusad tänavad on vaiksed, puhtad ja ohutud. Selle saavutamiseks tuleb tahes-tahtmata teha kompromisse. Seega, linn on inimesele, mitte autodele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht