Priisle kaartest Priisle pargini

Priisle pargis kajastuvad Lasnamäe elanike vajadused, ent puudub kunagiste Priisle kaarte üllatusmoment.

KAIE KULDKEPP

Priisle park. Lasnaidee eestvedamisel valminud eskiisprojekti joonistasid üles Deniss Merkulov ja Julia Kinževskaja. Põhiprojekti autorid Ülle Grišakov ja Triin Järve (Kivisilla). Insener Veiko Vill (Arpen Elekter), vertikaalplaneerija Ülo Amor, väravaehitise arhitekt Renee Puusepp. Ehitajad RTS Infraehitus OÜ ja Tallinna Teede AS. Park avati 2019. aasta juulis.

Tallinnas Lasnamäe linnaosas avati uus park. On tähelepanuväärne, kui palju on viimastel aastatel panustatud just selle linnaosa avalikku ruumi ja haljasaladesse.

1970. aastatel valminud Lasnamäe generaalplaan (autorid Mart Port, Malle Meelak, Irina Raud, Oleg Žemtšugov, Hugo Sepp ja Voldemar Herkel) nägi ette, et linnaosa asumeid seob keskne lineaarne roheala. On tervitatav, et samm-sammult seda plaani nüüd lõpuks ka järgitakse. Vastavatud Priisle pargiga on astutud järjekordne samm Lasnamäe avaliku ruumi mitmekesistamise suunas.

Lasnamäe on linnajaona justkui linn maastikus, s.t paneelmajad kerkisid karjamaade ja heinamaade poollooduslikule maastikule. See muudeti niidetud murulappideks ning organiseeritud teedevõrguks, kuid generaalplaaniga kavandatud mitmekesist väliruumiprogrammi kunagi valmis ehitada ei jõutud, sest Nõukogude Liit lagunes.

Seniajani tähendab Lasnamäe roheala enamasti õueala korterelamute ümber, peamiselt niidetud murulapid ja parkimisplatsid, kuid ühtlasi on elanikel võimalus ka omal algatusel peenraid rajada ning nende eest hoolt kanda.

Teine Lasnamäe haljasalade levinud tüüp on tühermaa, välja ehitamata generaalplaani pärand. Linnaosa planeerimata tühja maa on loodus ajapikku üle võtnud. Tühermaa liigiline mitmekesisus üllatab ja mõjub kui väga moodne ja mujal maailmas laialt levinud maastikuarhitektuuri võte. Monotoonsed kortermajad ja neid kohati ümbritsev lopsakas linnaloodus mõjuvad sümpaatse kontrastina.

Kolmandaks iseloomustab Lasnamäe väliruumi park. Vanematele parkidele (Jüriöö, Asunduse, Vormsi) on viimastel aastatel justkui kolmaastakuplaani järgi lisaks rajatud mitu uut: Pae (Ruum ja Maastik, 2013), Kivila-Tondiloo (Kivisilla, 2016) ja nüüd Priisle (Kivisilla, 2019). Kaks viimast mõjuvad ühtse tervikuna (mõlema pargi autor on Kivisilla maastikuarhitektuuribüroo), toetades Lasnamäe kortermajade korduvate hoonetüüpide mustrit, s.t pakkudes ka korduvat välisruumi, mis on äratuntav ja tuttavlik. Kindlasti võiks mõelda, kuidas kahte parki omavahel paremini siduda, et ka teekond rohealade vahel oleks loomulik ja arusaadav.

Priisle park on nüüdisaegne, turvaline ja korrektne. Kuna iga tegevus on täpselt eraldatud, ei ole siin ruumi, et eksida, ruumiga mängida ning seeläbi üllatuda.

Tiit Blaat / Ekspress Meedis / Scanpix

Priisle pargi projekteerimisprotsess erineb pisut teiste parkide kavandamisest. Kõigest viis aastat tagasi ehtisid piirkonda nn Priisle kaared. See betoonist rajatis mõjus toonasel Priisle turuplatsil justkui värav, oli omanäoline maamärk asumile, aga ka tervele Lasnamäele. Seoses Maxima ehitamisega kaared likvideeriti ning kadus ka omanäoline maamärk. Entusiastlikke lasnamäelasi koondava ühenduse Lasnaidee eestseismisel jõuti selleni, et lammutatud maamärgi kompenseerimiseks lubas linnaosavalitsus teha pargi koos uue kunstiteose ehk n-ö väravaga. On vägagi tervitatav, et pargi ideekavandi kujundamisse kaasati sealne elanikkond. Lasnaidee korraldatud töötoas kaardistati ideed, mille pinnalt jätkas projekteerimist professionaalne maastikuarhitektuuribüroo. Seega kajastuvad pargi lõpplahenduses kohalike vajadused ja soovid.

Priisle pargis on mitmeid sportimisvõimalusi eri vanuses inimestele: rulapark, palliplats, välijõusaal ja pingpongilauad. Mänguplatsidel on atraktsioonid, mis pakuvad tegevust igas eas lastele. Kasutatud on mujal maailmas levinud kataloogiseeriat, mänguatraktsioonide konstruktsioonid on ümarpuidust, mis mõjub loodusliku ja loomulikuna. Oma koha on leidnud ka muu ilma linnades populaarsed, ent Eestis tihtipeale veel avalikus väliruumis kahjuks pigem taunitud batuudid.

Silma hakkab istumiskohtade mitmekesisus (lauad-toolid, erinevad pingid, võrkkiiged). Pisike amfiteater on nii igapäevane kogunemiskoht kui ka väiksemate ürituste kese.

Priisle pargi haljastus on mitmekesine: on kõrghaljastust, põõsaid ja püsikuid, nii heitlehiseid kui ka igihaljaid taimi. Selleks et sajuvesi saaks aeglaselt pinnasesse imbuda, on kujundatud kõrrelistega lohud, nn vihmapeenrad. Seegi on Eestis veel kurvastavalt vähe kasutust leidnud nüüdisaegne sajuveekäitlemise meetod. Pargi teede-platside katendi­materjalina on kasutatud sõelmeid, sillutiskivi ja kummi.

Kokkuvõtteks tuleb möönda, et Priisle park on äärmiselt mitmekesiste kasutamisvõimalustega, nüüdisaegne, turvaline ja korrektne. Ruumi kasutamisel eksida ei saa, sest pargis on iga tegevus täpselt eraldatud: väikelapsed on oma suletud aias, palliplats on aiaga piiratud, tulevast kogukonnaaeda ümbritsevad võrkaiad. Istutusalad on viimistletud männikooremultši ja peenra servaga, seda ümbritsevad niidetud muruplatsid. Ruum on planeeritud äärmiselt hoolikalt, justkui õpiku järgi – juhuslikkusele siin ruumi ei ole.

Priisle kaarte, asumi maamärgi mälestuseks lubas linnaosavalitsus teha pargi koos uue kunstiteose ehk n-ö väravaga.

Tiit Blaat / Ekspress Meedis / Scanpix

Võib-olla jääb pargis puudu lopsaka tühermaa ja klanitud linnapargi omavahelisest dialoogist? Kaks Lasnamäe rohealatüüpi võiksid ehk pisutki omavahel flirtida. Metsikute õunapuude ja (veel) niitmata muruga tühermaa ning Priisle pargi sillutatud teerajad küll kohtuvad, ent jäävad hakitud tükkideks ega moodusta sidusat tervikut. Ehk on istutusalasse tikkuv naat teadlikult alles jäetud nn metsik linnaloodus? Kui jah, siis võiks ulakat umbrohupeenart isegi julgemalt soosida.

Lasnaidee kodulehele üles pandud Priisle pargi töötoa kokkuvõttes jääb kõlama unistus kohalike endi tekitatud n-ö sündmusruumist: kohvik, mobiilne kiosk, välinäitused, kultuurisündmused, Priisle pargi volikogu jms. Vägagi disainitud Priisle pargi asemel taheti näha ehk rohkem sellist ruumi, mis ei ole lõpuni ära planeeritud, vaid jäetud on võimalus protsessile ning isetekkelisusele. Praegu veel tühjana seisvad kogukonnaaia aedikud seda mõneti võimaldavad. Peale elanike kaasamise projekti kavandamise algusfaasis võiks kogukond osa võtta ka ehk pargi rajamisest, näiteks kas või väikevormide ehitamisest talgute vormis. Võib-olla oleksid teinud kataloogitooted koos ise ehitatud väikevormidega Priisle pargist tõelise kogukonnapargi?

Priisle kaared mõjusid nagu Lasnamäe tühermaagi juhusliku ning isetekkelisena, Priisle park on aga teadlikult kavandatud ruum, kus iga tegevus ja samm on oma kohta sätitud. Mitmekesine väliala leiab kindlasti palju kasutamist, ent siin ei ole justkui ruumi, et eksida, ruumiga mängida ning seeläbi üllatuda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht