Pealelend – Veronika Valk-Siska, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik

MERLE KARRO-KALBERG

Eesti valiti eelmisel nädalal koos Prantsusmaaga juhtima Euroopa Komisjoni juurde moodustatud kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna eksperdirühma. Mis on selle loodud eksperdirühma esmased ülesanded? Milleni soovitakse aastaks 2021 jõuda?

Euroopa Nõukogu kinnitatud kultuurivaldkonna tööplaan 2019–2022 on näinud prioriteedi B „Ühtsus ja heaolu“ all ette koordineeriva eksperdirühma, kelle tähelepanu keskpunktis on kõrgetasemeline arhitektuur ja elukeskkond kõigile. Töörühm peab jõudma poliitikasoovitusteni, mis aitaksid kõigile tagada kõrgetasemelise ehitatud keskkonna. Eesti valiti töörühma juhtima koos Prantsusmaaga.

Töö tugineb kolmele põhilisele alusdokumendile. Juba Euroopa Nõukogu 2001. aasta resolutsioon, kus käsitletakse arhitektuuri kvaliteeti linna- ja maapiirkonnas, mõjutas liikmesriike pöörama tähelepanu ruumikvaliteedile. Euroopa Nõukogu 2008. aasta järeldused läksid sealt kaugemalegi ja tähendasid muu hulgas arhitektuuri ühendavat ja uuenduslikku rolli kestliku arengu kavandamisel. Kolmas alusdokument, millele liikmesriikide ekspertidest koosnev töörühm tugineb, on Davosi deklaratsioon „Euroopa kõrgetasemelise ehituskultuuri poole“. Euroopa kultuuriministrid kinnitasid selle 2018. aasta jaanuaris ja ehitatud keskkonna puhul rõhutatakse siin kultuuri keskset rolli. Eksperdirühm kasutab arhitektuuripoliitikale ja -praktikale keskendumisel integreeritud ja tasakaalustatud lähenemisviisi.

Töörühma ülesanded hõlmavad kvaliteetse ruumiloome parima praktika rahvusvahelist võrdlust, ruumipädevuse suurendamist ühiskonnas ning erialaüleste kaasavate valitsemismudelite analüüsi. Vaadeldakse ka kodanikualgatuste mõju, ruumi paindlikku kasutamist, kultuurist tulenevat innovatsiooni ja koosloometeemasid. Ligipääsetavust ja häid ruumilahendusi nähakse sidususe ning üldise heaolu parandamise osana. Töörühma mandaat kestab poolteist aastat ning aruanne valmib 2021. aastal.

Arhitektuurivaldkonnale on juba ainuüksi niisuguse töögrupi olemasolu Euroopa Komisjoni juures suur töövõit. Euroopa Liidus on ka muid kogusid, kus tegeldakse ehituse, kultuuripärandi ja säästva arenguga, kuid otseselt arhitektuuri ja ehitatud keskkonna kvaliteedile keskendumine on esmakordne ja ainulaadne. See on hea võimalus, et viia arutelu ruumiloome kvaliteedi­küsimuste üle täiesti uuele tasemele.

Milliseid Eesti ruumiloome eksperdirühma kogemusi saame Euroopaga jagada?

Aastatel 2017–2018 kultuuriministeeriumi algatusel riigikantselei juures tegut­senud ruumiloome eksperdirühma sõnastatud peamised probleemid ja ülesanded on sarnased paljude teiste Euroopa riikide omadega. Ka teised on kogenud ruumiloome valdkonna killustatust, ruumipoliitika ühtne arendamine vajab paremat ministeeriumide ja sektorite vahelist koostööd. Eespool mainitud integreeritud käsitlus tähendabki sünergia loomist valitsemisalade ja algatuste vahel.

Esmaste kohtumiste põhjal on liikmesriikide ekspertidel teada, et ruumipädevust on kogu ühiskonnas vaja suurendada juba maast-madalast – siin võime esile tõsta meie arhitektuurikooli kümneaastase kogemuse. Kõiki köidab hangete teema ja arhitektuurivõistluste korraldamine ning hea tava, mille puhul saame esile tõsta Eestis välja kujunenud pikaaegset traditsiooni. Ehituspärandist ei saa samuti üle ega ümber. Eestis on palju arhitektuuri­näiteid, kus hea ruumilahendus arvestab tundlikult ajaloolise kontekstiga ning toob esile väärtused ja pärandi tähenduskihid. Juhtumi­analüüsides saame Eesti arhitektide suurepärast tööd esile tõsta.

Eesti eksperdirühma jätkuna 2019. aastal rahandusministeeriumi juures tegutsenud ministeeriumide vaheline ruumiloome töörühm arutas võimalusi ruumiloomeprotsesside paremaks toimimiseks. Muu hulgas tehti ettepanek luua maa-, regionaal- ja planeeringute valdkondi liitev ühendamet ning arvestada ehitatud keskkonna arendamisel kvaliteetse ruumi põhialustega,* selleks pakuti välja ka tegevusplaan. Liikmes­riikidel paistab olevat keskmisest suurem huvi kvaliteetse ruumi kriteeriumide vastu, mistõttu saame esitada ka Eesti variandi ja võrrelda seda teiste riikide ruumikvaliteedi hindamise kogemusega.

* Täpsemalt vt kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/arhitektuur