Pealelend – Kadri Lind, „Uit“ linnafestivali korraldaja ja programmi kuraator

MERLE KARRO-KALBERG

Kohaspetsiifilist kunsti ja linnaruumi tutvustav festival „Uit“ toimub Tartus 18. – 21. augustini. Mida selleaastasest programmist esile tõsta? Millise Tartuga loodate tuttavaks saada?

Esimest korda on festivalil üldteema – parasiitarhitektuur –, millest on peale põhiprogrammi kunstnike inspiratsiooni saanud pärast üleskutset programmiga lisandunud teoste autorid ja arhitektuurikooli lapsed.

Kuraatorid Marie Kliiman ja Kadri Lind on otsinud koostöös iga kunstnikuga linnas koha, mis neid kõnetab ning millest teos välja võrsub. Vaatleme parasiitarhitektuuri helgemas valguses ja näeme eluvõimalust kohtades, kus see muidu ehk võimatu näib. Teosed kasutavad ära olemasolevaid ressursse ja loovad uusi tähendusi. Osalevad kunstnikud on pärit Eestist, Portugalist ja Hispaaniast. Kaasa löövad näiteks Fernando Abellanas, Nuno Pimenta, Flo Kasearu ja Andra Aaloe ning Varvara ja Mar jpt. Kokku leidub üle linna kümme teost, mida on kõige mugavam külastada rattaga, aga kui on aega, siis tasub kindlasti võtta ette ka mõnus jalutuskäik.

Tänavused linnatuurid juhivad tähelepanu elementidele, mis on oma otstarbe minetanud ning jäänud seisma. Geograaf Taavi Pae keskendub Karlova n-ö jäänukitele ning kunstnik Taavi Piibemann kutsub nägema väärtust väärtusetuses. Piibemanni tuur on kui näituse kuraatorituur, kuid teoseid pole loonud kunstnikud, vaid juhus. Ka stsenograaf Kristel Maamägi kasutab linnas juba olemasolevat ja viib läbi töötoad, kus kõigepealt otsitakse linnaruumist materjali ja seejärel valmistatakse leidudest geomeetrilised pusled, mis laotatakse hoonetele, tänavatele ja platsidele.

Linnaruumi ja selle õhkkonna loovad inimesed, seepärast oleme pühendanud suure osa programmist linlaste lugudele. Jalutuskäik-lavastus „Kõnnime:Hoiame“ on kokku toonud kamba üksteisele võõraid tartlasi, kellega koos saab publikust igaüks läbi linna jalutada ja jagada ühist hetke. Lugudest jutustab ka välikinos linastuv Agnès Varda ja JR-i film „Palged, paigad“, kus arutletakse selle üle, kuidas meie mälestused on põimitud kohtadega, kus elame. Programmist ei puudu ka juba traditsiooniks saanud Tour d’ÖÖ jalgratastega ühissõit läbi õhtuste uulitsate (tänavu küll piirangute tõttu väiksemas mahus), mida kroonib Vera Vice’i DJ-set salajases asukohas. Festivali lõpetab kontsert ja pidu tavapäratus kohas, mille festivali vabatahtlikud on üheks ööks peopaigaks muutnud ning mille leidmiseks tuleb pisut seigelda. Loodame sel aastal tutvuda inimnäolise Tartuga. Festivali kokku pannes oleme tihti mõelnud sellele, kuidas elanikud linnaruumi kasutavad ja milline on nende linnakogemus. Šotimaa etenduskunstniku Rosana Cade’i loodud jalutuskäik-lavastus „Kõnnime:Hoiame“ saab teoks tänu kohalikele, kes viivad ühe festivali külastaja jalutuskäigule läbi Tartu. „Kõnnime:Hoiame“ uurib, kui isiklikuks kujuneb kohtumine inimesega, keda varem ei ole kunagi kohatud. Kui tihti märkame, kellega me avalikku ruumi jagame või kuidas nemad linna tajuvad? Kui hästi oskame nendega arvestada? Idee autor ja lavastaja Rosana Cade ei saa küll piirangute tõttu Tartusse tulla, kuid koreograaf Raho Aadla ja festivali „Uit“ üks korraldaja Mariliis Haljasorg on tema juhendamisel läbi viinud töötubasid, mille põhjal lavastus kokku pandi. Uuritud on iga osaleja suhet Tartuga ning seda, kuidas nad linnas liiguvad ning millised seosed teatud kohtadega tekivad. See koostöökogemus on olnud väga liigutav ja rikastav: võõraga võib olla palju rohkem ühist, kui esmalt arvatakse! Tänavusel festivalil tahaksime veelgi paremini tuttavaks saada kestliku Tartuga – Tartuga, mis märkab ja väärtustab vana ega rutta kohe uut valmistama või tarbima. Sellest ideest on kantud mitu installatsiooni, tuuri ja töötuba. Näiteks tulevad Lätist büroost NOMAD architects noored arhitektid, kes on keskendunud taaskasutusele arhitektuuris. Ka tänavused leidobjektide töötoad võtavad kasutusele linnaruumis juba leiduvad materjalid.