Mõnusalt kirju Eesti disainimaastik

Tiia Vihand: „Oleks vaja palju rohkem disainereid. Kõige olulisem on aga, et disaini osataks rakendada ning nähtaks selle majanduslikku ning sotsiaalset mõju.“

LAURA REITER

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Tallinnal on au võõrustada 17. kuni 19. juunini Euroopa disainifestivali. Eesti Disainikeskuse (EDK) juhi Tiia Vihandi sõnul areneb ja muutub disainivaldkond üle maailma väga kiiresti. Näiteks on disain aina vähem asjadekeskne ja üha rohkem seotud suhete ja suhtevõrgustikega. Ka ei ole disainerid enam lihtsalt objektide loojad, vaid kogu disainiprotsessi algatajad ja probleemide lahendajad. Üha olulisemad on jätkusuutlikkusega seotud teemad ja tulevikuvisioon. Kõik eelnimetatu andis disainikeskusele sisendi selle aasta Euroopa disainifestivali teemade valikuks.

Milline on praegune Eesti disainimaastik? Mille üle rõõmu või suisa uhkust tunnete ja millised on peamised murekohad?

Tiia Vihandi: Eestis on disainivaldkond praegu mõnusalt kirju. Siin tegutsevad disainiteenuste pakkujad, kelle hulgas on nii paljusid teenuseid pakkuvaid suuri disainibüroosid, kitsalt spetsialiseerunud ühe‑kahe inimese meeskondi, kui ka ise oma tooteid valmistavad disaineritest ettevõtjad. Üha rohkem tekib ka mujal valdkondades ettevõtteid, kus toimetab oma disainimeeskond.

Eestis on traditsiooniliselt tugev graafiline disain ja ägedalt kasvab teenusedisain. Meil on ka palju väga häid isetootvaid disainereid. Meie digi­disain (UX, UI, AI, VR, interaktsioon jne) on maailmatasemel ning Euroopas oleme esirinnas jätksuutlikkuse, sealhulgas ringmajanduse ja ringdisaini valdkonnas. Kasvamas on ka strateegilise disaini osakaal.

Murelikuks teeb see, et peale ei kasva piisavalt tootedisainereid. Eestis on üldse vaja palju-palju rohkem disainereid, eelkõige arenevates disaini­suundades. Eelkõige on aga tarvis, et disaini väärtust ja majanduslikku ning sotsiaalset mõju ühiskonnas rohkem väärtustataks ja osataks paremini ära kasutada.

Kui palju Eesti disain muu maailma disainivooludega kaasas käib või püüame ikkagi iga hinna eest eristuda?

Disainivaldkond areneb ja muutub üle maailma väga kiiresti. Seda peegeldab hästi disainereid koondava ühenduse Service Design Drinks Milani läbi viidud globaalne uuring, kus vaadeldakse disaini muutumist, tärkavaid disainiharusid, disaini rakendamise potentsiaali eri valdkondades, disaineri oskuste laienemist ning uute perspektiivide ja tulevikupotentsiaali leidmist. Selle uuringu kohaselt on disainivaldkond laias laastus jagunenud neljaks. Esiteks eetiline, et luua ja esile kutsuda süsteemseid muutusi (u 37 protsenti). Teiseks strateegiline, et provotseerida tegelikke muutusi ja arengut (u 24 protsenti). Kolmandaks inimese ja tehnoloogia suhtel põhinev disain (u 5 protsenti). Neljandaks tuleviku- ehk proto­tüübidisain (u 4 protsenti). Ülejäänu ehk üks kolmandik on traditsiooniline disain.

Ka meie EDKs jälgime, kuidas Eesti disain ja disainerkond maailmas ja ühiskonnas toimuvatele muutustele reageerib või sellega kaasa läheb ning kas siinne pilt on võrreldav globaalsete arengusuundadega. Selle väljaselgitamiseks tegid õppejõud ja disainerid Ruth-Helene Melioranski ja Martin Pärn 2020. aastal EDK tellimusel uuringu „Tärkavate disainipraktikate kaardistamine“, mille keskmes on uued suunad ja muutused praeguses Eesti disainis. Vaatluse all oli ka disaini, disaineri ja disainimise olemuse ning tajumise teisenemine.

Eesti disainikeskuse juhi Tiia Vihandi sõnul areneb ja muutub disainivaldkond üle maailma väga kiiresti.

Iris Kivisalu

Kuigi Eesti disain on veel suures osas traditsiooniline, on siiski näha, et ka meil on valdkond ja disaineri roll ning sellest tulenevalt ka disaini mõju üha kiiremas muutumises. Seetõttu on vaja uued suunad rohkem nähtavaks teha, neid selgitada ja toetada.

Uuringust tuleb ka välja, et disain on aina vähem objektikeskne ning muutumas n-ö ainetuks ehk materjali­vabaks, mis tähendab, et disaini ei suuna enam materjalist tulenevad küsimused ja aspektid, vaid suhted ning suhtevõrgustikud. Ka disainiteenused ja ülesanded on muutumas. Lisaks konkreetsete objektide loomisele kujundab uudne disainiteenus ka organisatsioonide strateegilisi ülesandeid. Disainer on muutumas kindla objekti loojast disainiprotsessi algatajaks, arutelu eestvedajaks, koosloome juhiks ja nii edasi. Ta tegeleb probleemidele lahenduste otsimise ja katsetamisega, stiil ja vorm luuakse alles protsessi lõppetappides.

Viimasel ajal on disainiprotsessis osalejate ring kõvasti laienenud. Eri valdkondade ekspertide ja tulevaste kasutajate kaasamine on juba tavaline asi. Eriti avalikus sektoris näeme, et disainer ei ole enam ainuke disainija ning disainmõtlemise oskus on kandunud üle ka teistesse valdkondadesse.

Kõik see tähendab, et on muutunud ka ootused disainerile. Lisaks traditsioonilistele ametioskustele, nagu tehnoloogia tundmine, vormiloome ja loo jutustamise oskus, peab tänapäevane disainer suutma töötada inimeste ja organisatsioonidega, mõistma konteksti ja leidma muutuste esilekutsumiseks võimalusi. Disainer võiks orienteeruda tänapäevastes suurtes väljakutsetes ja vallata tööriistu, mille varal tulevikutrende ennustada, tunda jätkusuutlikkuse ehk ringmajanduse ja -disaini strateegiaid ning olla organisatsioonidele partner.

Kõik need muutused ja uued ootused andsidki meile sisendi 2022. aasta Euroopa disainifestivali teemade valikuks.

Kas EDK korraldab Euroopa disainifestivali esimest korda?

Jah, esimest korda. Festivalil antakse välja ka Euroopa disainiauhind ning tegemist on väga populaarse sündmusega. Konkursi ja festivali korraldamine on suur au ning asukohalinn valitakse konkursiga. Varasematel aastatel on auhind välja antud İstanbulis, Varssavis, Ateenas, Helsingis, Portos, Stockholmis, Valencias, Oslos, Kölnis, Viinis, Belgradis ja Vilniuses. Eesti disainikeskus taotles Tallinnale korraldusõigust ka 2016. aastal, aga siis ei langenud valik meie kasuks. Peame tänama Tallinna linna, mille tugi oli oluline kaalukeel festivali korraldusõiguse saamisel ja kõiki disaini­valdkonna inimesi, kes on panustanud selle festivali programmi valmimisse.

Milline on selle festivali eesmärk ja peamine fookus?

Festivalil on mitu eesmärki. Kõigepealt tunnustada head Euroopa disaini. Teine eesmärk on rääkida olulistest disainiteemadest. Konverentsil käsitleme küsimusi, mis on seotud disaineri ameti, kohustuste ja valdkonnaüleste tuleviku­visioonide ning disaini võimalustega. Sel disainikonverentsil peaks huvitav olema nii disaineritel kui ka praegustel ja tulevastel disaini tellijatel ja kasutajatel.

Korraldame ka mitmed maailmatasemel töötoad disaineritele oma oskuste täiendamiseks või uute omandamiseks. Räägime tellijatele disaini võimalustest ja võimalikest koostöökohtadest. Ühes töötoas, mille juhendaja on üks maailma säravamaid jätkusuutlikkuse eestkõnelejaid Leyla Acaroglu, näidatakse, kuidas toime tulla praeguse aja nurjatute probleemidega ning need lahendada.

Teises töötoas näitab Suurbritanniast pärit loovstrateeg Marksteen Adamson asjakohaseid eeskujusid ja töövõtteid, kuidas keerulistes olukordades osalisi kaasata ning jõuda ühise arusaama ja tegevuskavani. Kolmanda töötoa viivad läbi Taani disainibüroo Bespoke esindajad, kes õpetavad, kuidas nüüdisaegsete disainimeetoditega tulevikku vaadata ning tulevikustsenaariume koostada. Disaineritele suunatud seminaril „Disainerilt disainerile“ jagavad oma mõtteid ja kogemusi Euroopa ja Eesti parimad disainibürood.

Kolmas festivali eesmärk on luua Euroopa ja Eesti parimatele disaineritele võimalus kohtumiseks ja võrgustumiseks, milleks korraldame ringsõite ja kohtumisi.

Milline võiks olla festivali mõju Eesti disaineritele ja disainile? Kuivõrd aitab see üritus Eesti disaini maa­ilma­kaardil veel nähtavamaks teha?

Euroopa disainiauhindade üleandmise üritusest on kujunenud oluline areen, konverentsist saanud aga kogu Euroopa tunnustatud disainerite kohtumispaik. Meil on väga palju häid disainereid. Usun, et konverents aitab kaasa meie disainerite paremale integreerumisele Euroopa disainiruumiga, suuremale rahvusvahelisele võrgustumisele ning paremate koostöövõimaluste tekkimisele.

Edukas osalemine konkursil ja disaini­festivalil annab loomulikult meie disainile suurema võimaluse tähele­panu leida ja maailmakaardil rohkem silma paista.

Veidi isiklikum küsimus ka. Kui kaua olete kätt Eesti disaini pulsil hoidnud? Mis teeb selle valdkonna teile nii hingelähedaseks?

Ma ei ole disainer, hariduselt olen hoopis matemaatik, kuid olen olnud disaini­valdkonnaga seotud 1997. aastast, kui asusin tööle Eesti kunstiakadeemiasse. Sealt sai alguse minu armastus disaini vastu ja kirg panustada selle valdkonna arengusse. Olen olnud osaline Eesti esimese disainipoliitika ehk nn Möllerupi aruande sünni juures, aidanud kaasa disainihariduse rahvusvahelistumisele ning olnud Eesti disainikeskuse asutamise juures. Olin osaline ka kunstiakadeemia ja tehnikaülikooli ühise rahvusvahelise disainiõppekava käimalükkamises ja paljus muuski. Meil on palju suurepäraseid disainereid ja minu suur soov on, et Eestis disaini võimalusi paremini mõistetaks ja ära kasutataks.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht