Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle

Ruumiline ja metsa majanduslik planeerimine on kohapõhised. Ruum on ühine, ent ootused väärtustele, tegevuspõhimõtetele ja avaliku huviga arvestamisele lahknevad.

ANDRES LEVALD

Istun kenal päikeselisel kevadpäeval kodukontoris arvuti taga. Aknast paistab männimets, kaugemalt metsa tagant kostab masinamüra. Linna piiri taga naabervalla metsas tehakse uuendusraiet. Minu maastikupildis saavad ja jäävad sealsed lageraielangid tühikuteks, tõrjuvateks mittekohtadeks,¹ mis ei sobi astumiseks ega paku silmailu. Sellelaadseid raieid on tehtud ka linna piiride sees. Pärast ümbruskonna elanike pahameeleavaldusi ja linnavõimu sekkumist on linnas lageraie kavandamise südikus vähenenud.

Minu koduga külgnev mets ei ole ohus. Kehtiva üldplaneeringuga on see määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade hulka, mis on avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkealad. Samuti on üldplaneeringuga seatud eesmärk ja üldine kasutustingimus, et haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna. Võrgustik koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis aitavad taime- ja loomaliikidel suuremate katkestusteta linnas rännata, soodustavad looduslike taime- ja loomaliikide levikut, suurendavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdavad ökosüsteemide vastupidavust, leevendavad inimtegevuse negatiivsetet mõju ja annavad linnaelanikele võimaluse looduses liikuda. Tänapäeval nimetatakse selliseid võimalusi ka ökosüsteemi teenusteks vastukaaluna maa kasutamise ärilistele huvidele.²

Üldplaneeringuga seatud tingimus kehtib hoolimata sellest, et linnaosa uut üldplaneeringut koostatakse juba kakskümmend aastat. Eespool kirjeldatud rohealade süsteemi põhimõtteline eesmärk on selle aja kestel end korduvalt tõendanud ja kogukondliku väärtusena üha enam kinnistunud. Seda tunnistavad uues üldplaneeringus kavandatavad senisest täpsemad tingimused rohealade toimimise tagamiseks.

Kodumets minu akna taga on võetud ka kohaliku kaitse alla. On süvenenud veendumus, et linnas püsib loodus vaid juhul, kui see on kaitse all. Tegelikult ei tohiks see nii olla.³ Loodus- ja liikumisrajad on tihedas kasutuses, noored lustivad rulapargis ja lapsed mänguväljakul. Praegune eriolukord on mööduv. Kohalik omavalitsus peab hoolitsema elukeskkonna eest ka kaitsepiiranguteta, kuulates elanike soove ja arvestades nendega planeeringute koostamisel.

Linnamets ei ole loodusand, vaid tasakaalustatud planeeringuga kavandatud linliku elukeskkonna poollooduslik osis, mille hoidmiseks ja korrashoiuks on vaja inimese tuge. Linna metsade planeerimine, arendamine, hooldamine ja uuendamine peab olema sihipärane tegevus.⁴

Mets ja maastik – mitte ainult linnas

Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada iga inimese maastikukogemusega. Maastiku tähenduslikkuse kaudu saab kõige vahetumalt mõista, mida inimene oma keskkonnas tähtsaks peab. Planeerimiskäsitlustes on maastikulist lähenemisviisi esile tõstetud just terviklikkuse ja kooskõla poolest.⁵

Igal juhul on maastiku lahutamatu osa inimene. Inimeseta polegi maastikku, on ajatult kestev loodus. Inimene ja tema elulaad on läbi ajastute loodusest maastikku kujundanud. Maastikud räägivad tulevastele põlvedele, kuidas me elasime, oma keskkonda kujundasime ja seda hoida mõistsime. Mille heitsime hoolimatult kõrvale, mida soovisime hoida. Hoolimine sõltub ühistest väärtustest.⁶

Niisiis tuleb planeeringuga kogukondlike ja muude väärtuste säilitamisel luua eeldused kasutajasõbraliku turvalise elukeskkonna kujunemiseks ja kestmiseks, samuti esteetilise miljöö arenguks.⁷ Sihiks tuleb seada, et praegu kujundatavaid maastikke hinnatakse väärtuslikuks ka mitmekümne aasta pärast.

Elukeskkonna planeerimine

Levinud põhimõttena planeeritakse elukeskkonda, kultuurmaastikku ja ka metsa üldplaneeringuga ja avalikkust kaasates. Üldplaneeringu tasakaalustatud ruumilahendus võtab majanduslike aspektide kõrval võrdselt arvesse ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tahke. Sellega saab metsa kultuurilisi väärtusi kohapeal hoida ja luua puidu kasutamise eesmärgi kõrval püsivad võimalused metsa kasutamiseks puhkekohana.⁸

Üldplaneeringu koostamisega on seatud tingimusi metsa majandamiseks vajalikele töödele – raiete sagedusele, iseloomule jms. Selle põhjal, kuidas kehtivatest üldplaneeringutest kinni peetakse, saab väita, et alati ei täideta neid tingimusi vastavalt kogukonna ootustele. Põhjuseks on nii tingimuste seadmise hetkepõhisus kui ka piirangute tähenduse muutumine õigusaktides.

Ilmselt ei suuda kahe erineva planeerimise – ruumilise planeerimise ja metsaseaduse järgi metsamajanduslike tööde planeerimise – mõistete ja eesmärkide segunemine osaliste huve tasakaalustada. See koormab üldplaneeringu koostamist ebamõistlike vastasseisudega ega ole toimepidev.

Ruumiline planeerimine ja metsaseaduse järgi toimuv metsamajanduslik planeerimine on mõlemad kohapõhised. Ruum on ühine, ent ootused väärtustele, tegevusele ning avaliku huviga arvestamisele võivad erineda. Metsamajanduslik planeerimine, millel on samuti ruumiline mõju, ei saa asendada ruumilist planeerimist ega täita selle ülesandeid.

Mitte viimases järjekorras tuleb silmas pidada, et metsamajandus kui ärivaldkond arvestab varasemast rohkem puidu kui lõpptoodanguga ning on väga tundlik valdkonnaväliste huvide suhtes. Vastavalt eesmärgile on teisenenud ka vahendid ning tehnika, majandamisüksuste suuruse, metsamajanduslike võtete, terminoloogia ja lobi tulemusel ka valdkondlikud õigusaktid. Saab väita, et muutunud on ka väärtushinnangud.⁹

Üldplaneeringu tingimused

Metsade majandamisele otse ja lausaliselt kohandatavate tingimuste seadmine üldplaneeringuga on seega tekitanud osalistes vääriti mõistmist ja ekslikke ootusi. Saab soovitada seada üldplaneeringuga tingimused tulenevalt planeerimisseaduse eesmärkidest, põhimõtetest ja ülesannetest. Eelkõige on selleks kokkuleppimine terviklikus ja tasakaalustatud ruumilahenduses.

Üldplaneeringu lahenduse alusel seatavad tingimused saavad eelkõige tuua välja maastike – mille üheks osaks on mets – sotsiaal-kultuurilised omadused vastavalt kogukonna väärtushinnangutele. Näiteks miljööväärtuslik mets, mets miljööväärtuslikul alal, puhke-, virgestuse ja loodushariduse mets, mets puhkealal, väärtuslik metsamaastik, väärtuslik maastik metsaga vms.

Ruumilise planeerimise põhimõtteid järgides seatakse üldplaneeringuga üldised tingimused arengu suunamiseks. Järgneb üldplaneeringu elluviimine kas detailsemate planeeringute alusel, projekteerimistingimustega või muude tegevustega, mis arvestavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid.¹⁰ Täpsema tegevusena metsa majandamist planeerides on asjakohane kasutada metsamajanduslikke vahendeid ja võtteid.

Metsa majandamine

Mets kui elukooslus vajab asjatundlikku silma väärtuste hindamiseks ja oskuslikku kätt majandamiseks. Vaja on mõlemat. Kui jätame kõrvale range sihtkaitse all olevad metsad näeme, et majandamine on metsa jätkusuutlikkuse eelduseks. Seda ka seal, kus äriline kasu metsa ülestöötamisel saadavast puidust ei saa olla esmatähtis.

Tasakaalustatud huvidest lähtuvalt targasti planeeritud raied ei kahjusta üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku toimimist ega metsa kasutamist virgestus- ja puhkealana. Seega ei ole raiete täielik keelamine põhjendatud. Metsaga kaetud maatulundusmaal täieliku raiekeelu kehtestamine võib olla aga niivõrd oluline piirang, mille alusel võib metsa omanik taotleda saamata jäänud tulude hüvitamist või nõuda kinnistu võõrandamist.

Kohaliku kaitseala moodustamise põhjenduseks võib olla väärtusliku maastiku kaitse vajadus koos vajadusega säilitada elanikele ja külalistele puhkamisvõimalused. Samuti peaks kohaliku kaitse alla võtmisele eelnema põhjalik analüüs koos teiste, sh planeeringuliste, võimaluste võrdlemisega. Selline kaitse ei tähenda reservaati. Ka kaitse all olev mets vajab puhkeväärtuste säilimiseks majandamist, sh raieid vastavalt kaitsekorralduskavale.

Varane koostöö ja ennetav kaasamine

Liialt vähe on levinud omaniku ja kohaliku omavalitsuse koostöö, sealhulgas pikaajaliste kokkulepete tegemine metsa ühiseks majandamiseks. Omandit seejuures ei võõrandata, tööd, kohustused ja tulem jagatakse omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Koostöö eeldus on, et üldise ruumi­lahenduse lähtekohad ja tingimused oleksid varakult selged. Suhtlemine metsaomanikega peab toimuma enne metsamajanduslike tööde planeerimist ning maksimaalses mahus piiranguteta raieõiguse müüki metsaettevõttele. Vastasel juhul toimub juba sõlmitud tehingu tagantjärele vaidlustamine või tulemuse leevendamine vastandlikelt positsioonidelt.¹¹ Tehtud otsustest tagantjärele teavitamine ei tekita usaldust, ei toeta arutelu ega vii kogukonna ootustele vastavale tulemusele. Kohaliku omavalitsuse aktiivsus ja ennetav tegevus avalike huvide kaitsel on väga oodatud.

1 Mittekoht on ala, millel pole tajujale küllaldast isiklikku väärtust, ajaloolisi ega emotsionaalseid seoseid, et kehtida kohana. Vaata ka Marc Augé, Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse. Tallinn 2012.

2 Merle Karro-Kalberg, Rohelise pealinna pargid ja parklad. – Sirp 5. II 2016.

3 Heldur Sander, Andres Levald, Loodus linnas, linn looduses. – Eesti Loodus 2005, nr 5.

4 Andres Levald, Linnamets pole vaid loodusand. – Sirp 24. III 2017.

5 Kadri Kasemets, Miks on vaja igaühe maastikukogemust? – Sirp 27. III 2020.

6 Andres Levald, Maastikuväärtused – kokkulepe läbi planeeringute. – Postimees 7. X 2015.

7 Elukeskkonna parendamise põhimõttest ja kogukondlikest väärtuste ning huvide tasakaalustamisest on pikemalt kirjutatud juhendis „Planeerimise põhimõtted“. Vt lähemalt: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/pohimotted/

8 Rohealade ja rohevõrgustiku kavandamist üldplaneeringus on käsitletud juhendis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“. Vt lähemalt: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf. Rohevõrgustiku planeerimiseks üldplaneeringuga on 2018. a valminud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf.

9 Üha kitsam lähtumine puidutootmise ärilisest tõhususest on metsamajanduse globaalne trend ning on üldise loodustunnetuse ja väärtushinnangute muutumisega tihedalt seotud. Seda suundumust analüüsivad põhjalikult saksa metsamehe ja loodusfilosoofi Wilhelm Stölbi teosed: Waldästhetik. Über Fostwirtschaft, Naturschutz und die Menschenseele. 2012 ja Naturliebe. Gedanken über die vergessene Seelenbeziehung. 2019. www.waldundmensch.de

10 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on leitavad https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf

11 Vt nt Kristiina Viiron, Teavitus raietöödest eramaal tõi kaasa kohalike vastuseisu. – Maamajandus, 26. III 2020. https://maaleht.delfi.ee/maamajandus/teavitus-raietoodest-eramaal-toi-kaasa-kohalike-vastuseisu?id=89295479; Ülle Harju, RMKd süüdistatakse metsarüüstes. – Postimees 19. III 2020; https://leht.postimees.ee/6927227/rmkd-suudistatakse-metsaruustes?_ga=2.244552965.1873129906.1585503071-183080808.1581059441