Siiri Vallneri ja Mari Jüssi kommentaarid

Linnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee. 

Kommentaarid peatänava projekti ja säästva liikuvuse teemal.

Siiri Vallner, peatänava peaprojekteerija Kavakava arhitekt, miks on projekt jäänud venima ja millest tulenes peatamise otsus?

Transpordiametil puudub aeg ja võimekus sellise mahuga projekti analüüsida ja otsuseid vastu võtta. Linn peatas projekti, et tellida alltöövõtu korras lisaanalüüs ja otsused kolmandalt osaliselt, s.t lükata vastutus ametnike pealt ära. Võimalik, et selline delegeerimine toimib ja siis saab projektiga edasi minna, aga kiiresti see ei lähe. Eelprojektiga jätkamiseks vajalikud peatänava ja selle kontaktala uuringud on projekteerijad teostanud mahus ja detailsusastmes, mis on Eestis esmakordsed. Need kinnitavad lahenduse toimivust.

Koos eskiisprojektiga andsime üle ka kõik tehtud uuringud, sh liikluslahenduse toimivust toetavad ja hindavad arvutused. Transpordiamet nõudis täiendavalt kogu peatänavat hõlmava mikrosimulatsiooni teostamist, tutvumata eelnevalt juba teostatud uuringutega. Me ei soovitanud tellijal sellist uuringut juurde teha, kuna vastused, mida sealt saaksime, on meil juba olemas. Küll aga oleks mõistlik uurida linnaliikluse parandamise võimalusi laiemalt, s.t luua alused järgmistele linna projektidele, sest peatänavast üksi ei piisa, et Tallinna tänavaruum jõuaks XXI sajandisse.

Saame suurepäraselt aru, et tellija ei ole ainult meiega lepingu sõlminud kommunaalamet, vaid ka teised avaliku võimu esindajad, kogukonnaühendused, kinnistuomanikud ja avalikkus üldiselt. Meie ülesanne on luua uus linnaruumi kvaliteet ja leida kõiki rahuldav lahendus selle elluviimiseks. Ühissõidukite kasutatavus ja kvaliteet on meeldiva jalakäijaruumiga lahutamatult seotud. Rahvusvaheline kogemus näitab, et hea avalik ruum on ainus võimalus linna ummistumisest päästmiseks. Õnneks on linnapea Taavi Aas korduvalt öelnud, et hoolimata pausist peatänava projektiga jätkatakse.

 

Mari Jüssi, keskkonnaekspert ja Tallinna liikuvuskava üks koostajatest, kuidas säästva liikuvuse abil kvaliteetset linnaruumi luua?

Jalgsi, rattaga ja ühissõidukitega liikumine võtab linnas kümme korda vähem ruumi kui autoga. Kompromisse ei pea tegema ruumi jagamise, vaid nende kolme säästva liikumisviisi ning autoga liikumise ruumi ja tingimuste vahel. Kuna linnajuhid on aru saanud, et üksnes autoga liikujate huvidest ei ole enam poliitiliselt korrektne lähtuda, siis tuuakse iga uue neljareaalise tee ehituse, tunneli, ristmiku või läbimurde plaani ettekäändeks, et kesklinnas tuleb eelistada jalakäijaid, ühissõidukeid ja rattaliiklust. Autota liikumine ei vaja südalinna tunnelit, tuhandekohalist maa-alust parklat ega Rävala läbimurret.

Selge on see, et vanamoodi edasi tegutsedes me teistsuguste tulemusteni ei jõua. Vaja on nii uue üldplaneeringu algatamist kui ka linnaametite uut töökorraldust. Kuna omandil on määrav roll ruumi kujundamisel, siis saaks linn hakata ka ise aktiivseks arendajaks, nii nagu paljud Põhjamaade linnad seda ammu on. Strateegiline linnamaade ostmine väga hea ühistranspordiliikluse vahetus läheduses võimaldab avalikult kokkulepitud visioone paremini teostada, arendada linna elukeskkonda terviklikumalt ja vähendada autost sõltuvust. See muidugi eeldab linnaametites säästva linnaplaneerimise ja linnaliikuvuse kompetentsi parandamist ning väga head koostööd Tallinna lähipiirkonnaga.

Praegu planeeritavad kesklinna liikuvust ja avalikku ruumi mõjutavad lahendused tuleb võimalikult varakult liikuvusekspertide ning huvigruppidega läbi arutada, alates alternatiivide valikust ja uuringute lähteülesannetest. See, et mingit teekoridori või läbimurret on kavandatud juba 50 aastat ja see on üldplaneeringuga paigas, ei tähenda, et selle peab kindlasti või täismahus teostama. Osalesime 2000. aastal Eesti Rohelise Liikumisega üldplaneeringu koostamisel, vaatasime kriitiliselt plaanidel laiutavaid tee-ehitusplaane. Linnavalitsus ja insenerid rahustasid toona kriitikuid väitega, et üldplaneeringus ruumi reserveerimine ei tähenda veel seda, et need teed tuleks maksimaalses mahus välja ehitada …

Üllatab, kui juurdunud on mõtteviis, et autokasutuse ohjeldamisega peaks tegelema ainult kesklinnas. Liigne autost sõltuvus ja autokesksed investeeringud on probleem ka Mustamäel, Lasnamäel ja Rae valla asumites – autokasutuse suurenemine ei ole paratamatus, vaid (senise) planeerimise ning transpordikorralduse või selle puudumise tagajärg, mis suurendab nii perede, ettevõtete kui ka avaliku sektori kulutusi igapäevasele liikumisele, süvendab keskkonnaprobleeme ja istuvat eluviisi.

Seega on vaja üle vaadata linna planeeritavad teede investeeringud ja planeeringud, kus praegu lähtutakse autokasutuse kasvust ehk isegi ei eeldata, et ühissõidukid, jalgrattateed ja jalgsikäimise keskkond suudaksid pakkuda töötavale inimesele auto asemel alternatiivi. Nii on edasine kiire autostumine Tallinna sisse programmeeritud. Proovikiviks, kas linn võtab säästvat linnaliikuvust tõsiselt, on peale peatänava ja südalinna planeeringu linna üks suuremaid lähiaastate arendusi Tallinna haigla. Praegu koostatav detailplaneering eeldab, et haigla töötajad ei lähe tööle jalgsi ega jalgrattaga, parkimiskohti on planeeritud niigi suure normi juures 30% rohkem (1900 asemel 2500, võrdluseks: Helsingis on Soome suurima haigla Meilahti kompleksis 1310 parkimiskohta) ning pole selge, kas haigla avamise ajal pakutakse ka piisavalt atraktiivset ühistransporditeenust minekuks teistesse linnaosadesse.

ELO KIIVET