Hollywoodi platsist kivist keskväljakuks

Mõneti on Rapla linna uus keskväljak ikka veel vaid kunstiteos. Tähendus, kui tuleb, tuleb aastatega ja sellega, mis hakkab toimuma väljaku ümber ja väljakul.

Margus Mikomägi

Rapla keskväljak. Arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke, maastikuarhitekt Kerttu Kõll, inseneriosad T-Modelilt. Ehitajad Infragate ja RTS Infraehitus. Väljak valmis „EV 100“ ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ projektina. Arhitektuurivõistlus toimus 2015. aastal. Väljak avati 2018. aasta novembris.

Ühe aastaringi sees on väikelinn Rapla saanud korraga kolm suurt objekti. Esimesena valmis riigigümnaasiumi hoone (arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll). Kaunis jõekäärus seisab nüüd must kast, mis on nutikalt ühendatud 1926. aastal ehitatud koolimajaga. Teada on, et see ammune koolimaja sai valmis, aga jäi tegelikult pooleli: valmimata jäi näiteks majatagune võimla. Uus gümnaasiumihoone ehitati nüüd just selle asemele. Ilus koht jõekäärus ja arukas XXI sajandi maastikukujundus maja ümber loovad keskkonna, kus gümnasistidel on võimalik targaks kasvada. Esteetikameelt arendab see kindlasti.

Selle suve hakul sai valmis 30 vabaduse­aastat jutuks olnud Tammemäe lauluväljak (maastikuarhitektid Heiki Kalberg ja Tanel Breede, arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahrušev). Enne mis tahes valimisi lubas ikka keegi, et see paik korrastatakse, tehti plaane ja projekte. Tammemäe vabaõhukontsertide paik on nüüd valgete kivipinkidega amfiteater. Pisut meenutab see piltidel nähtud Ameerika surnuaedu ja nagu ma aru saan, jäi miski taas pooleli. Kui ei teaks, ei iriseks: nõnda kauniks teeb nüüdne hästi läbi mõeldud korrastatud, alles hoitud ja hoolitsetud ümbrus selle koha. Puuduvad lava ja selle kõrvalrajatised, no kas või riietusruumid ja tualett esinejatele. Mulle ei ole see küsimus, kirjutasin juba paarkümmend aastat tagasi kohalikus lehes, kui see jutuks oli, et omavalitsuste liit võiks kamba peale osta Lego klotside moodi kokkupandava lava ja seda siis vajadusel kus tahes kasutada. Osta tuleks suurem ja selline, et saab püsti panna ka väiksemana. Suvetuuri­tajad, kes Tammemäe lauluplatsil publiku kokku toovad, kasutavad oma kokkupandavaid lavasid juba aastaid, ekraanidest ja valguslahendusest rääkimata. Jah, saan aru, et esinemislava paik on nüüd mõeldud näoga rohkem metsa poole, et öös esinejad magajaid vähem segaksid.

Hollywoodi plats

Rapla ja küllap ka teiste väikelinnade keskväljakute valmimist esitleti kui kingitust vabariigi 100. aastapäevaks. Nii saab seda vähemalt Raplas ka võtta. Muud oma lugu uuega veel tekkinud pole. Selles paigas, kus praegu on väljak – kesklinnas, niipalju kui väikelinnas kesklinna olla saab –, kõrgus aastaid nõukogudeaegne pooleli jäänud hiigelsuur kultuurimaja. Mõõdu ja kujutluspildi annab ehk võrdlus Paide ja Lihula samasuguste majadega, mis valmis ehitati. See lagunev maja kesklinnas andis aga Raplale lugusid. Tuntuim on ehk Toivo Kurmeti unistus teha Raplast väike Holly­wood (rahvakeeles Hollivuud). Lagunev tondiloss saigi rahva seas sellise nime ja sellest oleks võinud saada suurelt oma ajast ees unistuse keskus. Vähem tuntud on mõte seada sellessesamasse hoonesse pärast korrastamist sisse Kadrioru kunstimuuseumi kunstihoidlad. Arutelu käis kultuuriministri ja valitsuse tasandil. Plaanist ei saanud asja.

Kurmetil läks kehvasti: ta jõudis kultuurimaja ühele osale panna ette uued aknad, kuid mu meelest varastati need ka sealt eest ära, kui Toivo vangi pandi. Arutlused, mida selle majaga peale hakata, ei vaibunud. Mäletan üsna täpselt, et siis, kui keegi sellest veel ei julgenud rääkida, ütles Haapsalu linnapea ametit pidanud noor Urmas Sukles, kes on ise Raplas kasvanud ja keskkooli lõpetanud, esimesena välja ketserliku mõtte, et see maja tuleb õhku lasta. 2002. aastal seda tehtigi. Pärast seda oli tühi plats vahepeal üsna metsik. Linn ikka leidis mingit hooldusraha: platsi keskele pandi jõuluks kuusk ja puha, seal peeti laatasid. Läinud aasta novembris valmis lõpuks see, mis on mõeldud-kutsutud jääma.

Paraadväljak

Ma vahel olen mõelnud, et mõned asjad on veel oma ajast ees. Kui kõrvale jätta, et Rapla linna keskväljak on avatud ja pooleli, siis nii-öelda ehituspiirist ehituspiirini on tegu üsna õnnestunud kunstiteosega. Väljakuid ehitati omal ajal enamasti selleks, et näidata valitsejate väge ja oleks koht, kus pidada sõja võiduparaade. Jajah, muidugi oli väljak ühtlasi turu- ja laadaplats. Paraadi, sellist, kus sõdurid marssida põrutavad, ei oleks sellel linnaväljakul küll mugav pidada. Autorid on väljakule andnud voolava vormi: kiviparkett kuppelküngastel. Siin on nüüdisaegsed valgustid, betoonist astmed, millel saab laulda ja istuda. Ma proovisin istuda, ei olnud mugav. Vähesed vanad puud, mis on platsi äärde alles jäetud, eksponeeruvad väga mõjusalt, uued istutatud koguvad veel jaksu.

Kunagi, kui küngastega kiviplatsi veel polnud ja käis Vahur Kersna algatatud pingikampaania, püstitati Hollywoodi platsile Toivo Kurmeti laulev pink, mille autor on sepp Toomas Tõnisson. Uuel platsil on pink vahetanud asukohta ja kummalisel moel omandanud oma pisutises metsikuses uue, kunstilisema kvaliteedi. Pingil on tähendus ja tõtt-öelda istutakse seal üsna palju. Kahjuks ta hetkel ei laula, aga on märgistatud lühikese ülevaatega, miks ta olemas on. Ja palju istutakse selle­pärast, et väljakul on küll mõned muudki istumisvõimalused, aga need ei ole nii mugavad. Väljakul on kaks massiivselt vormistatud malelauda. Kahjuks on laudade mustad ruudud tehtud mingist materjalist, mis sulab või laguneb. See vaegtöö tuleks korda teha. Keegi võiks seal platsil, jah, malet ka mängida, aga mul on tunne, et väljak ei ole mõttetegevusele keskendumiseks just hea koht.

Läbi platsi läheb Rapla peatee. Käisin selle loo jaoks platsi ääres istumas. Ühel vaatlusel arutasid kaks keskealist heteromeest, et platsist saaks korralik plats, kui liiklus oleks viidud maa alla. Praegu on liiklus nii tihe, et on ohtlik just lastele.

Väljaku dominant on ümmargune purskkaev, kümme pihustatud veejuga. Vaatasin, et purskkaev pakub inimestele kõige suuremat huvi, olenemata ilmast. Panin tähele, et lapsed Rapla linnaplatsil on enamasti heledapäised. Kuna purskkaev on meelega üsna madal tehtud, oli vabama suhtumisega vanemate pisikestel lõbu laialt seal karata. Suuremad sõitsid platsil tõukerataste ja jalgratastega. Kihvt oli vaadata kolmest seltskonda, kes sõitis ratastega ümber purskkaevu ring ringi järel. Sõitsid mõnuga, mitte võidu.

Rabav Rapla

Kui mõelda, kelle jaoks sellised platsid tehakse, siis üks mõte on küll, et turistide jaoks. Turistid on kunstialtid. Oma vaatlustel märkasin üsna mitut pildistajat, sellist, kes tegid pilti fotoaparaadiga, selja taga purskkaev või mõnusa heliga metallist trummid, mis on ka selle väljaku tore detail.

Platsi ühte külge ehib hoonele tõmmatud hiigelsuur rabamaastikupilt – laudtee kenasti näha ja rabajärvekesed. Platsile tähenduse andmiseks nii linlastele kui ka külalistele võiks sellest suurest kaunist loodusvaatest lähtudagi. Platsil on kaks koledat infotahvlit, mis rikuvad vaadet. 1. augustil oli ühel neist kaks jaanitulekuulutust ja mingi igivana reklaam. Hakkasin mõtlema, kuidas need tahvlid võiksid ennast väljakul õigustada. Välja mõtlesin: seal võiks olla teave, kuidas Raplast rappa saada, kus need rabad asuvad ja mida seal näha saab.

Meil on õnn elada veel sellises kliima­vööndis, kus aastaajad eristuvad. Kuigi väljak, millest jutt, nägi talvel trööstitum välja, oli selleski oma ilu. Kui nüüd neilt tahvlitelt lugeda saaks, kes me oleme siin Raplas ja kuidas kivikünkalt puidust rabateele pääseks, oleks see uhke ja rabav heas mõttes. Ma räägin meelega siin kujundatud ja läbimõeldud teadetetahvli tekstidest, kuigi nutivõimalused ja Google on teadagi olemas.

Väljakule toob inimesed ikkagi see, mis sünnib väljaku ääres. Praegu on neid sündimispaikasid suures plaanis kaks: mõttetu nimega söögikoht a’la Rapla kohvik-resto (kirjapilt just selline), kus on väljakuvaatega terrass, hea kohv ja maitsev söök, ning kino, mis on samuti uus ja kuuldavasti suure külastatavusega. Söögikoha terrassi päikesevarjud on sobimatu õllereklaamiga, nagu kõikjal. Huvitav, mis veel selle platsi äärde tekib ja mida kultuurimaja platsi elusaks saamiseks välja mõtleb.

See on nüüd paljudelt kuuldud mõte, aga sellega ollakse väga rahul, et plats on korrastatud. Kui platsi ümbruse sisustamisega aastaid aega ei lähe, tuleb töö kulgemisega rahul olla. Kuidagi ei saa lahti mõttest, et 1901. aastal valminud Rapla kirik ehitati valmis kahe aastaga ja on seniajani kõige silmapaistvam ehitis kogu maakonnas.

Väljaku dominant on ümmargune purskkaev, mis pakub inimestele kõige suuremat huvi, olenemata ilmast.

2 × Maris Tomba

Väljakule on antud voolav vorm: kiviparkett kuppelküngastel. Vähesed vanad puud, mis on platsi äärde alles jäetud, eksponeeruvad väga mõjusalt.

Mõned asjad on veel oma ajast ees. Rapla linna keskväljak on küll pooleli, kuid nii-öelda ehituspiirist ehituspiirini on tegu üsna õnnestunud kunstiteosega.

Siim Solman

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht