Eestlane on kivimaja usku

Viimased uudised räägivad sellest, et võib-olla polegi betoon nii suur paharet, kui seni on arvatud.

AADU KANA

Suur hulk suurepäraseid koolimaju, kõrgkoolihooneid, muuseume ja kultuurimaju on taasiseseisvumisajal ehitatud valdavalt betoonist. Seega, kiviehitusest pole pääsu, ei ühiskondlike hoonete ega elamute puhul. Midagi sobivamat nii hoonete kui taristu ehitamiseks pole inimkond välja mõelnud.

Tänavune betoonehitiste võistlus oli kõvasti elamute ja eramute poole kaldu: võistlusel osales seitse kortermajade kompleksi ja tervelt neli eramut. Taas oli konkursil neli koolihoonet. Kõige tähelepanuväärsem neist oli žürii meelest Narva gümnaasiumi uus hoonekompleks (Salto Arhitektuuribüroo), mis üllatas hea betooni kasutusega. Üllatavalt palju oli betooni siseruumides, majas näeb hästi, kuidas interjööris saab betooni kasutada. Ruumi mõju on väga sümpaatne, hoone on lihtne ja funktsionaalne. Hea arhitektuur.

Hoopis teistmoodi elamusi pakkus Mustamäe huvikool (Kuu, Pink ja Punktiir), mille välisseinapaneelid olid ekstraklassist. Arhitektid ja betoonelemenditootja näitasid väga sümpaatsete pesubetoonist seinaelementidega, et paneelidega saab ka midagi erilist rajada.

Betoonehitiste konkursi üheks eripäraks on taristuehituse väärtustamine. Sellel võistlusel paistsid silma Riia maantee viadukt Tartu ringteel ning Saarde tuulepark – esimene uus tuulepark Eestis üle aastakümne. Tuuleparkide puhul on betoonil konstruktiivselt väga suur osa, kuigi valmis rajatises seda eriti näha pole.

Molumba betoon

Tallinnas Kalevi staadionil on valminud eriskummaline tuletorn, mis avab oma võlud alles lähemal vaatlusel. Arhitektid ja betoonimehed on torni betoon­elementidega tõsiselt vaeva näinud, ehk lausa midagi innovaatilist loonud. Loodame, et Molumba arhitektide uuenduslikud ideed Kalevi staadioni nüüdisajastamiseks jõuavad ka võiduka finišini. Praegu on need rahaliste võimaluste puudumise tõttu realiseerunud vaid osaliselt.

Mäletame, kuidas noor Molumba arhitekt Johan Tali tuli arhitektuurimuuseumi August Komendandi raamatu „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga“ esitlusele. Siis ütles ta kavala naeratusega, et tuli uurima, kuidas betoonist rohkem teada saada … Nüüdseks on Molumba arhitektid betoonist tõesti üht-teist teada saanud. Avastamist ootab ka nende järgmine betoonist meistriteos – Keila uus lauluväljak.

Miks on eestlane kivimaja usku?

Eestlane on õppimisvõimeline ning mäletab, mis juhtus kolme põrsakese ja nende majadega.

Vähemalt kaks kolmandikku eestlastest elab kivimajas ning vaadates meie uusarendusi, siis peaaegu ka kõik uued kortermajad ehitatakse kivist. Ukraina sõjale mõeldes oleks aeg läbimõeldumalt projekteerima hakata nii uute elumajade kui avalike hoonete maa-aluseid parklaid ja muid ruume, nii et need väikese vaevaga sõjaoludes kasutatavaks muuta.

Selleaastase võistluse üheks eripäraks oli lausa nelja betooneramu kandideerimine, kusjuures kaks neist on valdavalt betoonelementidest ning kaks paigalvalatud betoonist.

Žürii vaieldamatuks lemmikuks osutus Piritale Purje tänavale kerkinud modernse arhitektuuriga tsitadell, mis ennast kergelt vaatajale ei ava. Hoonet iseloomustab väga hea arhitektuur ja konstruktoritöö: kõik on paigas, hästi läbi mõeldud, ka maja toimimiseks vajalikud tehnoseadmed on ära peidetud: see väga suur ja hoolsust nõudev ettevalmistustöö tuleb ära teha enne betooni valamist. Esmakordselt on siin jaapani tehnoloogiaga kosmeetiliselt ära silutud väiksemadki vead. Selle maja puhul paistab välja, et kõik maja rajanud osalised, eesotsas tellijaga, armastavad betooni. Filigraanne teostus. See ongi betoonmaja.

Mitte alati pole betoonikonkursi eripalgelise žürii puhul niimoodi läinud nagu seekord: võitja ehk Pirita tänava eramu sai kõigilt žürii liikmetelt maksimum­punktid.

Betoon imeb süsinikku nagu käsn

Viimased uudised räägivad sellest, et võib-olla polegi betoon keskkonnale mõeldes nii suur paharet, kui seni arvatakse. Nimelt seob betoon eluea jooksul tohutus koguses CO₂, eriarvamusi on arvude ning protsentide osas. Nüüd, kus me teame betooni suurest CO₂ sidumisvõimest saab betooni selle eluea jooksul veel palju efektiivsemalt süsinikku siduma panna.

Tallinna tehnikaülikooli professor Lembi-Merike Raado on pikka aega uurinud, rääkinud, kirjutanud ja õpetanud betooni karboniseerumist, jälginud ka seda, mis ohud kaasnevad süsiniku sidumisega betooni vastupidavusele. Seda, et betooni karboniseerumine on ka tohutu süsinikuladu, millest prof Raado kirjutas juba 2011. aastal, pole seniajani Eestis peetud vajalikuks uurida. Samamoodi ka kogu maailmas. Alles rohepöördega on materjalide tõeline, mõõdetav süsiniku jalajälg aktuaalseks muutunud.

Mida teeb betoonisektor keskkonnajalajälje uurimiseks ja vähendamiseks? Keskkonnakoormuse küsimustega on asunud tegelema paljud selle valdkonna ettevõtted.

Kõik algab tsemendist. Klinkrit meil teatavasti alates 2020. aastast ei toodeta. Eesti süsiniku jalajälge vähendas see poole miljoni tonni võrra aastas. Samal ajal osaleb Heidelberg Materialsi Kunda tehas mitmekülgses uurimis- ja arendustöös, kus jälgitakse näiteks ka seda, kuidas vähendada tsemendi tootmisel eralduva CO₂ hulka. Selleks toimusid Kundas tööstuslikud katsed kohaliku savi kaltsineerimiseks. Samuti uuriti Kundas ja Tallinnas võimalusi asendada osa klinkrit Islandi vulkaanilise tuhaga. Kõik need uuringud ja katsed loovad uusi rahvusvahelisi võimalusi väiksema CO₂ sisaldusega tsementide tootmiseks. Praegu Kundas toodetavate tsementide hulgas on juba ka hoopis väiksema CO₂ jalajäljega tsemente – ehitustsement ja komposiittsement.

Eestis on valminud esimesed 15 protsenti väiksema süsinikusisaldusega betoonelemendid.

Järjest lisandub betooniettevõtteid, kes on toodetele hankinud rahvusvahelised keskkonnadeklaratsioonid.

Märkimist väärib betooniühingu kaasalöömine Eestis toodetud ehitusmaterjalide süsiniku jalajälje (eriheitme) andmebaasi koostamisel. Andmebaas on kasutatav sisendina ehitiste kogu elukaare jalajälje arvutamiseks. Samuti on plaanis Eesti betoonidele oma süsiniku­kalkulaatori loomine.

Eesti betooni- või kivisektoris tegutsejad ei ole kunagi soovinud teistele materjalidega vastanduda: igal materjalil on ehituses oma koht. Betoon on ehituskonstruktsioonis väga leplik, sobib nii metalli, puidu, klaasi kui ka teiste materjalidega.

Ehitamine on kollektiivne kunst. Alguse saab see küll arhitekti või konstruktori geniaalsest ideest, kuid selle ehitiseks või rajatiseks vormimisel on enamasti kaasa löönud tuhanded inimesed.

---

Aasta betoonehitis 2023

Peaauhind – Purje tänava eramu Pirital.

Arhitektid Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg (ÖÖ-ÖÖ Arhitektid), sisearhitekt Mari-Liis Süld (ÖÖ-ÖÖ Arhitektid), konstruktor Estkonsult, peatöövõtja Mõttegrupp, betoonitööde tegija PR Betoon, betooni valmistaja Heidelberg Materials Betoon, betoonikosmeetik Grest OÜ, raketise rajas Peri.

Eriauhind arhitektuuri eest – Kalevi staadioni tuletorn.

Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar (Molumba), konstruktor Estkonsult, peatöövõtja Ehitus5ECO, betoonitööde tegija Ehitus5ECO, betooni valmistaja Betoonimeister, betoonelementide valmistaja Betoneks, betoontoodete tootja Seslink OÜ, raketise rajas Doka Eesti.

Žürii: Aadu Kana (Heidelberg Materials Kunda, žürii esimees), Maritta Koivisto (ajakirja Betoni peatoimetaja, Soome), Kalle Vellevoog (Eesti Arhitektide Liit), Jürgen Einpaul (Eesti Betooniühing), Indrek Peterson (Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Indrek Laul (Eesti Ehitusinseneride Liit), Johann-Aksel Tarbe (Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit), Marina Vaganova (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Liivi Tamm (ajakirja EhitusEST peatoimetaja), Teeli Remmelg (ajalehe Äripäev ehitus­väljaannete peatoimetaja).­