Auhind

ELO KIIVET

Arhitektide liit andis üheksandat korda välja Eesti arhitektuuri arendajat ja maailmas tutvustajat esile tõstva noore arhitekti preemia (NAP). Kandideerida saab kuni 40aastane arhitekt või arhitektide kollektiiv näitusetegevuse, kirjutiste, uuenduslike projektide, õppe-, teadustöö või valminud ehitistega. Seekord kuulusid žüriisse Hollandi arhitekt ja Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Klaske Havik, arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari, arhitekt ja NAPi 2017. aasta laureaat Siim Tuksam, kunstigalerii Teminkova & Kasela galerist Olga Temnikova ning ettevõtja ja NAPi rahastaja Heldur Meerits.

Auhind anti 28. märtsil Kumus üle Laura Linsile ja Roland Reemaale. Klaske Haviku sõnul on nad kehtestanud end arhitektidena, kes ennekõike kompavad eriala piire: „Laura ja Rolandi töö vundamendiks on arhitektuuri- ja ruumiuuringud. Nende projektide puhul on sageli tegu teaduse, kuraatoritöö, makettide ehitamise ja väikeste mõõtmetega kontseptuaalse disaini kombinatsiooniga. Nende noorte arhitektide tegevust võib nimetada peegeldamiseks: tähelepanelikult uuritakse arhitektuuri tüpoloogiaid, kontseptsioone ja ajalugu.“

2019. aasta NAPi võitjad Laura Linsi ja Roland Reemaa.

Sohvi Viik / nap.arhliit.ee

Linsi ja Reemaa olid viimasel Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2018. aastal Eesti ekspositsiooni kuraatorid (koos Tadeáš Říhaga). Näitus „Nõrk monument“ on žürii hinnangul sellise peegeldava lähenemise hea näide, kus teoreetilist kontseptsiooni on analüüsitud mitmete arhitektuuriprojektide (Tallinna maja tüpoloogia, varased konstruktivistlikud objektid) ja linnaruumi olukordade kaudu. Oma uurimistulemused esitasid autorid ühes väikeses Veneetsia kirikus ruumi sekkumise kaudu, pöörates näituseruumi monumentaalsuse pahupidi.

Tähelepanu väärib ka Linsi ja Reemaa kaastöö näitusele „Oma tuba“, mis on arhitektuurimuuseumis avatud kuni 19. V. Sealsete ülidetailsete koduste interjööride makettide aluseks on autorid võtnud omal ajal populaarses ajakirjas Taluperenaine kujutatud XX sajandi keskpaiga eluruumid. Aktiivse rahvusvahelise näitusetegevuse hulka kuuluvad ka „Leitud ruumid“ Londonis (2017) ja „Toimumata jäänud tulevikud“ Heimtalis (2018).

Ühise büroo Rloaluarnad abil katsetavad Linsi ja Reemaa ruumiloome eri meediume: akadeemiline töö, näituste loomine ja projekteerimine, tekstid ja ehitised on ühtviisi olulised. Praegu õpetavad nad ka EKA sisearhitektuuri magistrante.

Klaske Havik toob esile nende tugevuse: „Teooria on nende puhul ühendatud huviga materjali ja detailide vastu, ühtlasi osalevad nad rahvusvahelises arhitektuuridebatis kohaspetsiifiliste projektide ja analüüsiga. Selle erilise positsiooni tõttu toovad nad Eesti arhitektuuridiskussiooni ja -praktikasse uusi suundi.“

Ära märgiti Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. Klaske Havik toob välja tema märkimisväärse võime olla nii kriitiline kui ka konstruktiivne, muuta vajadusel suurte projektide suunda, et tagada Tartu avaliku ruumi parem kvaliteet: „Ta on aktiveerinud arhitektuuri ja linnaplaneerimise arutelu ning suutnud avalike arutelude kaudu kokku tuua professionaalid ja linnakodanikud.“ Arjus on töötanud linnaarhitektina 2012. aastast ning osalenud üldplaneeringute koostamises, Annelinna visioonivõistluse põhjal kergliikustee ehitamise ja mitme avaliku ruumi projekti juures.

Rohkem infot ja portfooliod leiab veebilehelt nap.arhliit.ee.