Kultuuriministeerium tutvustas kunstniku- ja kirjanikupalka

Kunstniku- ja kirjanikupalk on pilootprojekt eesmärgiga võimaldada tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse.
Raha palga maksmiseks eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule. 2016. aastaks eraldatakse kummagi valdkonna loomeliidule vahendid viie palga maksmiseks (kokku kümme palka). Ühe palga suurus on üle-eelmise aasta (2014) keskmine brutokuupalk koos kõigi maksudega. Palka maksab loomeliit avaliku konkursi alusel valitud isikutele kolme aasta vältel.
Palga erinevus loomestipendiumisest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Loovisiku palk tuuakse suure vabakutseliste arvuga valdkondadesse,  need on kirjandus ja kunst. Nimetatud valdkondade loomeprotsesse toetab riik institutsionaalsete toetuste kaudu vähem.
Tegemist on erialases tippvormis olevate loovisikute loometöö toetamisega kindla perioodi vältel.
Kunstniku- ja kirjanikupalk ei asenda loovisiku toetust, mida makstakse sotsiaalmeetmena loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel vabakutselistele loovisikutele, kellel puudub loometööst sissetulek.

Palgasaajate valimiseks kuulutavad loomeliidud välja avaliku konkursi tähtajaga 30.11.2015.
Konkurss algab 2.11.2015.

Kandidaatide seast valiku tegemiseks kutsub liidu juhatus kokku laiapõhalise valdkondliku ekspertkomisjoni, mille liikmete hulka kuuluvad muuhulgas vastavalt:
– kirjanduse valdkonna puhul Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu esindajad;
– kunstivaldkonna puhul kesksete näitusorganisatsioonide (EKM Kumu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.

Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandideerimiseks tuleb esitada:
– loominguline biograafia,
– viimase viie aasta loomingulise tegevuse põhjalikum ülevaade,
– ülevaade olulisematest meediakajastustest,
– avaldus koos järgneva kolme aasta loominguliste eesmärkidega.
Valiku tegemisel võetakse aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loomingulised eesmärgid, arvestades ka eelnevate aastate loomingut ja erialast tegevust ning senise loometöö mõju Eesti kultuurile, sealhulgas rahvusvaheliselt.

Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kritiikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks tuleb esitada:
– avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega,
– loominguline biograafia, mis sisaldaks ülevaadet viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest,
– viimase viie aasta loomingu portfoolio, kus on selgelt sõnastatud kunstnikupositsioon.

Valiku tegemisel võetakse aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaan, arvestatakse taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust, taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis.

Kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.
Mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.
Palga määramise eelduseks ei ole kuulumine loomeliitu.
Palk ei ole ka „elutööpreemia“, vaid määratakse taotleja hetkepotentsiaali (sh rahvusvahelise läbilöögivõime) alusel.

Palga määramine loovisikule ei eelda tema olemasolevate stipendiumite, toetuste vm loometöö eest saadavate sissetulekute katkemist, samuti jääb loovisikule õigus toetusi ja stipendiume edasi taotleda.
Palgasaajatega sõlmivad loomeliidud töölepingu kolmeks aastaks algusega jaanuaris 2016.
Lepingus sätestatakse, et palga saamise perioodil loodud teoste kõik õigused kuuluvad autorile.
Kord aastas kohustub loovisik andma loomeliidule ülevaate oma erialasest tegevusest.
Loomeliit teeb Kultuuriministeeriumile aasta lõpus aruande toetuse kasutamisest.
3-aastase perioodi lõppedes annab loomeliit rahastajale üle kokkuvõtte loovisiku erialasest tegevusest palga saamise vältel. Ülevaade on aluseks rahastusmeetme mõju hindamisel ja vajadusel süsteemi korrigeerimisel.