Aare Tool

Aare Tool

Aare Tool
on muusikateadlane ja -kriitik, Eesti muusika- ja teatriakadeemia lektor ning Sirbi püsiautor ja laureaat.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kas kultuuripoliitika puhul tarvitseb üldse õnnestumisi kokku lugeda? Kultuuris tean palju õnnestumisi, need pole aga tingimata kultuuripoliitilised õnnestumised. Kultuuripoliitika asi on, et maja oleks köetud, katus ei tilguks läbi ja need, kes kannavad kultuuri argimurena südames, oleksid pestud ja söönud. Kultuuripoliitika mõte pole olla suunaja-ettekirjutaja, veel vähem kultuur ise, vaid pigem tugistruktuur. See, et tegutsevad rahvamajad ja raamatukogud, loomingut saab viljeleda professionaalse innu, keskmise kuupalga ja sotsiaalsete garantiidega, ei ole kangelastegu, mille eest kultuuripoliitika elluviijad peaksid iseendale aplodeerima. Need võimalused pole heldekäeline andam, vaid enesestmõistetavus.
Valdkonnakesksetest arengukavadest on kasu ainult siis, kui need on omavahel kooskõlas ja toetavad ühist sihti. Kultuuri arengukavas võib eesti keelt ja kultuuri „soodustada“, „toetada“ ja „väärtustada“ nõrkemiseni, aga samal ajal libiseb ülikoolides eestikeelsetel õppekavadel vaikselt vaip jalge alt. Kui eesti keel taandub hariduses turu- ja tänavakeeleks, siis on kultuuri õitsengust asi kaugel. Järjepanu ilmuvad maailma mõtteloo alustekstid eestikeelses tõlkes. See on suur õnnestumine. Eesti-inglise paralleelkeeles mõtlevale haritlaskonnale on aga nendest raamatutest vähe abi, sest ingliskeelses kirjatöös eestikeelsele tõlkele ei viita. Humanitaar valab omakeelse hariduse kaotuse pärast karupisaraid, valmistudes eesti keelele nagu lahkuvale rongile järele lehvitama. Selle suundumuse magusaid või kibedaid vilju saame õieti maitsta alles aastakümnete pärast.