Leonhard Lapin, Malle Leis, Villu Jõgeva: Popkunstikujundid nõukogude perioodi Eesti kunstis

LEONHARD LAPIN. MALLE LEIS. VILLU JÕGEVA
“Popkunstikujundid nõukogude perioodi Eesti kunstis”
Näitus Avangard Galeriis 6.07-29.07.2016

Avamine kolmapäeval, 6. juulil kell 18.00

Näituse eesmärgiks on teha kolme eripalgelise kunstniku näitel sissevaateid Eesti nõukogude perioodi kunstis levinud popkunstiilmingutesse. Lapin, Leis ja Jõgeva kuuluvad kõik põlvkonda, kelle mitteametlikuks ülesandeks sai sotsialistlikust realismist väljamurdmine ja kunstikeele uuendamine. Esimesteks nn “vabameelse” ja kaasaegse kunsti maaletoojateks said noorte kunstnike rühmitused ANK64, SOUP69 ja Visarid, kes oma tegevuses soosisid tollal keelatud eksperimentaalsust ja radikaalseid ideid ning tuginesid paljuski lääneliku kunsti avastamisel. Siinse popkunsti esimeseks ilminguks peetakse 1969. aastal Pegasuse kohvikus korraldatud noorte kunstnike näitust “SOUP 69”, mille plakatil kujutas Leonhard Lapin oma versiooni Andy Warholi kurikuulsast Campbelli supipurgist.

Siinne popkultuur ei olnud aga kaugeltki mitte copy-paste raudse eesriide taga laiuvast vabast maailmast. Antikapitalistlikus suletud süsteemis puudus terviklik arusaam popile omastest fundamentaalsetest alustaladest ning pigem väljendas kohalik popkunst noorte kunstnike ihalust loomevabaduse järele. Nõukogude Eesti popkunsti kutsuti “union popiks” või “liit-popiks” ning Marilyn Monroe või koomiksikangelaste asemel figureerisid siinsete kunstnike teostel argised esemed ja juhuslikud situatsioonid, äärmisel juhul ka kohalikud “superstaarid” à la  näitusel esindatud Leonhard Lapini “Lydia Koidula” (1971) ja “Kristjan Jaak Peterson”, popile omaselt rõõmsas koloriidis tundmatud modellid (Malle Leisi “Milvi”, 1975) või koomiksiformaadis omaloodud narratiivid (Leonhard Lapini pildisari “Äralennanud süda”, 1971).

Uued ja eksperimentaalsed teosed nõudsid ka uut ja eksperimentaalset tehnoloogiat, mida arendati käepäraste vahenditega. Näitusel tasub tähelepanu pöörata Malle Leisi unikaalsetele siiditrükkidele, mis maaliti otse siidile ja trükiti temperast ja õlivärvist kokkusegatud värviga paberile, saavutades nii haruldaselt lai spekter värve.

Villu Jõgeva teekond kineetilisse kunsti algas 1960ndate alguses koos ANK-i puhta esteetika, hipiliikumise ja institutsioonipõlgusega, teadvustades, et elektroonikaga seotud asjad võivad olla nauditavad ja toimida mitte ainuüksi kunsti objektina, vaid ka subjektina. Näitusel on eksponeeritud Jõgeva valguskineetiliste objektide hilisemad edasiarendused 1990. aastate lõpust ja 2000ndatest kõrvuti fotodega 1974. a valminud seeriast “Kollane suvi”.

Leonhard Lapini loomingust on näitusel esindatud Eesti popkunstiklassika ühed rariteetseimad teosed, millest suurt enamust eksponeeriti toona vaid kitsas kunstiringkonnas.

Näitus jääb avatuks kuni 29. juulini 2016.

Ürituse info Facebookis: https://www.facebook.com/events/287391538282470/

Avangard Galerii
Rüütli 29, Pärnu 80011
www.avangardgallery.eu

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar