Raamatututvustus

 

Bertolt Brecht LUULET

Kõnealuse soliidse valimiku toimetaja Märt Väljataga seab Brechti oma järelsõna alguses XX sajandi suurimate luuletajate hulka ning pole mingit põhjust selles kahelda. Väljataga on üks neid väheseid, kes muretseb kvaliteetse tõlkeluule ilmumise pärast. Nagu mõne aasta taguse Allen Ginsbergi valimikugi puhul on tõlkijate nimekiri muljetavaldav: lisaks Väljatagale ka Ain Kaalep, Jaan Kross, Kersti Merilaas, August Sang, Debora Vaarandi ning Maarja Kangro. Kujundanud Jüri Kass. Vagabund, 2007. 304 lk.

 

Henn-Kaarel Hellat

SALVE

Vanameister, kes viimastel aastatel hoidnud madalat profiili, sekkub selle raamatuga jõuliselt meie kirevasse luule-ellu. Võimas, haarav valimik, mis annab ilusa pildi Hellati andelaadi mitmekesisusest: siit leiab traditsioonilist ja klassikalist väljendusviisi, kuid ka lühidat vabavärssi, aforisme ning traditsioonilise ja avangardse ühendusi nagu Alliksaare “kolmkärakas ehk terts-skerts-sonett”; nii filosoofilis-lüürilist mõtiskelu kui ka teravhambulist ajataju. Toimetanud Juhan Saar, koostaja ja korrektor Piret Bristol. Kujundanud Ethel Hakkaja. Faatum, 2007. 336 lk.

 

Neeme Põder

KAKTUSTE PUIESTEE

Kunagiste kirjanduslike rühmituste TNT ja !peatus liige on jõudnud oma teise luulekoguni. Kontemplatiivne ja kujundirikas sõnaseadmine, mida ilustavad nii ajas kui ka ruumis sirutuvad kultuuriloolis-intertekstuaalsed viited ja taustad. Kuid siit leiab ka sügavaid tundeid, nimetut igatsust ja näpuotsaga närust ajastut selle taga või ees. Kujundanud Ülle Marks. Eesti Raamat, 2007. 96 lk.

 

JALUTUSKÄIGU KAUGUSEL

Eestimaiseid uusi novellikogusid ilmub üsna harva, kuid aasta algus annab aimu olukorra paranemisest: lisaks Maimu Bergi ja Armin Kõomäe uudisteosele rikastab pilti raamat, kuhu on koondatud seitsme kaasaegse eesti novellisti tekstid. Neid ühendavad novelli tellija – Telemedia Eesti etteantud alguslaused. Kõigepealt ilmusid novellid aasta aega tagasi Eniro ärikataloogis, nüüd niisiis “korraliku” raamatuna. Siit saab kena pildi kaasaegse eesti kirjanduse kirevusest – Kiviräha unenäolisest pullitegemisest Sauteri lohutu sotsiaalsuseni. Toimetus ja korrektuur Jaak Urmet. Kujundanus Kaarel Kivikangur, Rain Rikma, illustreerinud Andres Varustin. Telemedia Eesti AS, 2007. 176 lk.

 

Birk Rohelend

MINA, MORTIMER

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel kolmanda koha saanud lühiromaan. Briti rokkari välimusega Birk vaatab uljalt vastu raamatu tagakaanelt, kus ta ütleb enda kohta: “Ma olen marginaal. Ma olen kõikide äärealade ääristaja, lõpmatus ja mittemiski.” Ega teisiti polekski võimalik oma loomingulist lendu õhku tõsta. Toimetanud Tiina Paet. Sarja “Tänapäeva noorsooromaan” kujundanud Indrek Sirkel. Tänapäev, 2007. 120 lk.

 

Heino Kiik

VABANEMISE RÕÕMUD

Vanameister Heino Kiige järjekordne dokumentaalromaan (1986 – 1991) – kes oleks oma elu eesti kirjameestest niivõrd põhjalikult kaardistanud kui tema? Kiigega annab ehk võrrelda vaid Vaino Vahingut, keda eristab Kiigest vaid tõsiasi, et kui too kritiseerib maailma ja imetleb iseennast, siis Vahing kritiseerib nii maailma kui ka iseennast. Kiige dokumentaalromaanid on muutumas nähtuseks omaette, massiivseks ja ülepaisutatud elupäevikuks, grandioosseks endaehituseks. Tallinn 2007. 360 lk.

 

Rein Veskimäe

PÕLINE PARTITUUR.

Eesti teadlased horisondil

Mees, kes on olnud 40 aastat ajakirja Horisont toimetaja ning toimetanud-koostanud ETA “Universumi” sarja, on koondanud ühtede kaante vahele artiklid ja intervjuud eesti teaduse tippudega. Siit leiab mõttevahetusi selliste nimedega nagu Jüri Engelbrecht, Jaan Einasto, Ene Ergma, Endel Lippmaa jpt. Mõjukas ülevaade eesti teadlastest ning teadusest. Keeletoimetaja Tiiu Kukk. Kujundanud Kersti Tormis.

OÜ Reves Grupp, 2007. 264 lk.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming