Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus

Sihitise väljendamisel eesti keeles on tõsiasjaks saanud kaks Eestit ning muutuse tendents paistab olevat kõrgkeele triiv partitiivseks.

MATI HINT

err.ee

Suud puhtaks-küsimuses tuleb esile üks sõnaraamatutes eksitav asjaolu: märksõna on suud puhtaks rääkima, ent juures on kasutusnäide räägime suu puhtaks. Ehk pole populaarse saate pealkirjas sõnake „suud“ üldsegi mitmus, vaid juba siingi osastavas käändes?

err.ee

Partitiiv ehk osastav on eesti keele kõige keerulisemate moodustusreeglitega kääne, ka selle kasutusreeglid on keerulised ja pole alati ühemõtteliselt selged. Võiks arvata, et nihked eesti keele grammatikas kitsendavad partitiivi kasutamist, kuid lausesüntaksis laieneb see morfoloogilisest keerukusest hoolimata.

Ohio ülikooli kauaaegne professor, Tartu ülikooli audoktor Ilse Lehiste on 1999. aasta juunis Tallinnas peetud IV väliseesti kongressile saadetud ettekandes nentinud: „Eesti keele oskuse taseme hindamisel on diagnostiline näiteks sihitise käänete kasutamine. Kirjalik test väliseestlaste erinevatesse põlvkondadesse kuulunud 97 isikule näitas, et vanem generatsioon eksis täis- ja osasihitise käänete valikul harva, 1941–1960 sündinud näisid tajuvat vahet täis- ja osasihitise vahel, kuid eksisid sihitise käändevormide valikul, nendest noorem põlvkond ei osanud täis- ja osasihitise vahel enam vahet teha.

Selline nivelleerumine toimub põlvkondade vahetudes kõigi väljarändajate keeles ning on huvitav, et ka Ameerika soomlaste sihitise kasutamine on lamendunud samal kombel.

Kodueesti keelt on sel sajandil eriti tugevasti mõjustanud vene keel, nii et eesti keeles on hakatud matkima vene keele mitme morfoloogilise ja süntaktilise konstruktsiooni sisestruktuuri.“

Tollane Ilse Lehiste diagnostiline hinnang peab paika ka kodu-Eestis. Siinsamas toimuvad eesti keeles tüpoloogilised muutused, mille tagajärg on ebastabiilsus või ümberstruktureerumine eesti keele identiteedi seisukohast väga olulistes ja omapärastes reeglites. Spontaanse väljenduse grammatikas tuleb ehk peagi tunnistada kongruentsi ja rektsiooni muutumist ning kaaluda, kas selliste määratluste nagu täis- ja osasihitise käänded, täis- ja osaalus, eksistentsiaallause, kvantorfraasi põhisõna ja laiend sisu on endine.

Traditsioonilised lausemallid jooksevad kokku partitiiviks lauseanalüüsist küsimata.

Seda raamatut on tõlgitud palju.                               Seda raamatut on tõlgitud
mitmesse keelde.
See raamat on tõlgitud mitmesse keelde.

Ressurssi jätkub mitmeks tarbeks.                            Ressurssi jääb napiks.
Ressurss jääb napiks.

Ennekõike kohtab osasihitise üle­kasutamist täissihitise arvel, sihitise käände üldistumistendentsi aspekti väljendamise arvel: sisulist täis- ning osasihitist väljendatakse ühtmoodi partitiiviga. Keelekasutaja ei pea enam vajalikuks eristada aspekti, s.o lõpetatud või tulevikus lõpetatavat ning lõpetamata või ebamäärase resultatiivsusega tegevust. Kõige üllatavam on, et nähtus ilmneb ka vanema põlvkonna puhul, kelle keeleharjumustes ei saanud seda nähtust sellisel kujul olla. Partitiivi uuenduslik kasutamine vohab
1) normikohase genitiivse või nominatiivse täissihitise asendamise näol partitiivse sihitisega; 2) nn kvantorfraasides, kus põhisõna ja laiendi vahekord on teisiti tõlgendatud.

Lõpetatuse või resultatiivsuse väljendamine

Aspekti võidakse väljendada vastuoluliselt: välja ehitama ja välja nõudma on resultatiivsust väljendavad ühendverbid, mis nõuavad täissihitist (ehitas selle välja ja ehita see välja vs. ehita seda, kuni jaksad; nõudis selle välja ja nõua see välja vs. nõua seda). Järgnevad näited on viimistletud tekstina kirja pannud vanema põlvkonna professor, väga hea väitleja ning nobeda sulega puhtalt eesti taustaga kirjutaja: „Õnneks toob P. H. sõnaselgelt välja vajaduse välja ehitada Tartu kaudu Riiga kulgevat raudteed“ (kulgev raudtee); „Tuleb kasvõi Euroopa Kohtu vahendusel välja nõuda selgitust, miks …“ (selgitus).

Grammatikad-grammatikud ütlevad, et sihitise vormi valik oleneb kõigepealt verbi aspektist: resultatiivsust väljendav verbi semantika nõuab täissihitise käänet (omastav või nimetav), mis omakorda vormiliselt kinnitab aspekti (lõpetatust, tervikut, resultatiivsust). Väga tihti ei ole see enam nii: kui aspekti väljendamise vajadust üldse tajutakse, siis jäetakse see verbi semantika kanda, sihitise vormiks on üha sagedamini aspektist olenemata partitiiv.

A. Partitiiv genitiivi asemel. „Ta (Christa Wolf) ei tahtnud, et Saksa Liitvabariik hõivaks SDV-d“ (SDV); „Russofoobia on kindla ühiskondliku kihi ideoloogia, see kiht moodustab vähemust“ (vähemuse); „Lõpuks ületas see arv miljonit“ (miljoni); „… presidendivalimist võitis…“ (presidendivalimise); „… tulevad mulle meelde sündmused, mida ammu olen unustanud“ (mille). Kogenudki ajakirjanikule ei pruugi täis- ja osasihitise erinevus aspekti väljendajana korda minna: pealkirja vormiline täissihitis „Peaminister võtab naise“ on tekstis osasihitis „Naist oleks saanud võtta palju varem …“, kuigi pealkiri ja tekstilause ei erine aspekti poolest. Muutuvad ka fraseologismid: „… teeb sellist nägu, et kui ei vaata, siis seda ei ole“ (nt ÕS 1999 ja 2013: Teeb näo, nagu ei kuuleks). Mõningase võõrtaustaga eesti luuletaja kirjutab nii: „Eestis sündinud lapsed saavad eesti keelt oma vanemate käest nagu kingitust, vaeva nägemata“ (keele, kingituse).

B. Partitiiv nominatiivi asemel. „Kui Rail Balticu ehitust õnnestub nurjata, arvan teadvat, kes ja kus …“ (ehitus); „… ning otsisid lahendust, kuidas saada Eestile uut paremat presidenti“ (uus parem president); „… sa ei öelnudki mulle, millist lindu kella sisse panna“ (milline lind); „… on tegevjuht võtnud enda südame­asjaks muuta tervet Ida-Virumaa suurimat linna ja eelkõige selle keskust elamiseks paremaks kohaks“ (terve suurim linn, keskus); „Millegipärast tunnistab kohus ohtlikuks ainult neid patsiente, kes on kasutanud füüsilist vägivalda“ (need patsiendid). Välismaise taustaga keskmise põlve eesti keeleteadlane kasutab keeleteaduslikus artiklis niisuguseid sihitise vorme: „… millega tunnistati ametlikult eesti viipekeelt iseseisvaks keeleks“ (viipekeel); „Erand on pärsia keel, mida paigutatakse aglutineerivate keelte hulka“ (mis). Rootsieesti kirjanik: „Hindemith kirjutas prelüüdide asemel interluudiumeid ja kui viimast lehekülge ümber keerata, moodustab see esimese prelüüdi alguse“ (viimane lehekülg).

Esineb ka vastupidist: täissihitise vormi seal, kus ootaks osasihitist, aga seda juhtub harva.

C. Partitiiv nominatiivi või genitiivi asemel. „… võiks majanduskomisjoni istungit korraldada laupäeval …“ (tuleb korraldada istung ~ võiks korraldada istungi).

Need näidete tüübid on meil pealiskaudselt keeletoimetatud tekstis juba peaaegu norm nii suulises kui ka kirjalikus väljenduses: väga sageli kohtab neid ERRi diktoritekstis ja ajalehtedes, tunduvalt harvemini hästi toimetatud kultuuriajakirjades ja ilukirjanduses. Sihitise väljendamisel on tõsiasjaks saanud kaks Eestit ning muutuse tendents paistab olevat kõrgkeele triiv partitiivseks.

Kust muutus tuleb? On oletatud keele­sisest nihet, püüet üldistada sihitise käändena partitiiv. Siiski näib, et keelekontakt on selles muutuses tugev mõjutaja.

Ka varasemas eesti keeles on reegli­vastane partitiiv alati olemas olnud, kuigi Eduard Ahrensi eesti keele grammatikast (1853) peale on täis- ja osasihitise käänete kasutamine reeglistatud otse tänapäeva tasemel. Pühakirja vanematest väljaannetest ja baltisakslaste eestikeelsetest tekstidest on kerge leida partitiivseid sihitisi, mis ei vasta Ahrensi ja pärastiste grammatikate reeglitele. Saksa keele mõju ulatus kaua eesti ilukirjandusse ja ajakirjandusse. Praegu kasutavad emakeelena vene keelt kõnelevad kaasmaalased sihitise käändena partitiivi n-ö üle normi. Vene ja saksa keeles väljendatakse aspekti verbi, mitte sihitise vormiga. Ka inglise ja rootsi keeles ei ole eesti ja soome keele sihitise käändevalikuga sarnanevat aspekti väljendamise võimalust.

Avalikkus märkab küll keelemuutusi laensõnade tasandil ning üksikute vormide normingus, mitte aga konstruktsioonides, mis on keele grammatika tüpoloogiline identiteet. Aspekti väljendamise ähmastumine nivelleerib kindlasti eesti keele grammatika semantikat.

Arvsõnalise laiendi ühildumine partitiivis põhisõnaga

Veel 1993. aastal on grammatikas reeglistatud nn kvantorfraas, nagu näiteks kolm vaatust, sihitisena järgmiselt: „Põhiarv­sõnad alates kahest, murdarvsõna poolteist, ligikaudset hulka märkivad sõnad paar, paarsada, kümmekond, sadakond … ja mitu on täissihitise peasõnana nimetavas, [—] kui neid laiendab partitiivne täiend. Asesõna kõik on täissihitisena alati nimetavas“ (Mati Erelti peatoimetatud „Eesti keele grammatika“ II, § 510).

Paarkümmend aastat hiljem ei kehti see reegel toimetamata tekstis enam kuigivõrd. Grammatikaterminitest ja tõlgendustest rikkumata keelekasutaja ajugrammatikas ei ole nähtavasti lauses Etendusest vaadati kolm vaatust arvsõna sihitise peasõnaks ning nimisõna vaatus selle täiendiks, vaid vastupidi. See põhjendaks kongrueerimist: Etendusest vaadati kolme vaatust. Sellised laused on ajakirjanduses ja eetris igapäevane asi, kuigi on vastuolus senise kasutusega-käsitusega.

Traditsioonilise grammatika kohaselt jääb hulgasõna nominatiivi; üks on erandlik: valik sisaldab ühe mündi, kaks münti, kolmsada seitsekümmend kuus münti, kõik kehtivad mündid; pidin paar luuletust esitama; tee parandamiseks oli vaja koorem kruusa.

Uuendusliku kasutuse puhul hulga­sõna ühildub: valik sisaldab ühte münti, kahte münti, kolmesadat seitset­kümmet kuut münti, kõiki kehtivaid münte; pidin paari luuletust esitama; tee parandamiseks oli vaja koormat kruusa.

Lisanäiteid ajakirjandusest ja kirjandusest (ka nn kvaliteetkirjandusest): „… kandnud hoolt fotokogu eest, mis sisaldab umbes kaheksat miljonit fotot“ (kaheksa miljonit fotot); „… kelle sissetulek ületab viitkümmend tuhandet eurot“ (viiskümmend tuhat eurot); „Raamat koondab Postimehe lisas AK ilmunud sadat luuletust“ (sada luuletust); „Keskerakond võiks endale võtta valitsuses seitset ministrikohta …“ (seitse ministrikohta); „… tuleb muudatused ära teha, ootamata kümmet aastat“ (kümme aastat); „Selle asemel, et esimesel võimalusel lasta maha kõiki ISIS-e terroriste …“ (kõik ISISe terroristid). Väliseestlasest autor kirjutab: „… ta on teretulnud, et tassi kohvi juua“ (tass kohvi); „Pidin paari pala mängima, samal ajal kui publik oli sunnitud saali uste taga ootama“ (paar pala). Kodu-Eesti keeleinimestest toimetajad on need laused aktsepteerinud, nagu vahet polekski.

Artikli aluseks on 17. II 2017 TLÜs keeleteadlase Katre Õimu mälestuskonverentsil peetud ettekanne.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming