Kalju Reitel 11. II 1921 ? 10. IX 2004

Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujunduskunstnike Ühendus, Eesti Kunstimuuseum

On lahkunud skulptor ja kauaaegne kunstipedagoog Kalju Reitel. Mitmekülgselt andeka noorena alustas ta oma kunsti­õpinguid sõja-aastatel 1942 ? 43 Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti Koolis, 1943 ? 44 aga õppis Liepāja lähedal Grobiņa lennukoolis ning teenis 1943 ? 44 mobiliseerituna Saksa armee lennuväes. Sõja lõppedes jätkas Kalju Reitel õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetades selle 1950. aastal. Ta alustas kunstipedagoogina Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumis ning Tallinna pioneeride palees, ent arreteeriti 1950. aastal. Pärast vangla-aastaid ja viibimist Vorkuta vangilaagrites vabanes Reitel 1955. aastal  ning alustas 1956. aastal taas kuni elu lõpuni kestnud viljakat kunstipedagoogilist karjääri huvikeskuse Kullo (varem pioneeride palee) skulptuuriringi juhatajana. Tema enam kui poole sajandi pikkune tegevus noorte skulptuurihuviliste juhendajana on Eesti kunstipedagoogika ajaloos vaadeldav omaette fenomenina. Tema innustusel on asunud erialaõpingutele paljud eri generatsioonide skulptorid, keraamikud ja arhitektid, aga ka teiste kunstialade hilisemad nimekad esindajad. Kalju Reiteli paljude õpilaste hulgas on olnud Jaak Soans, Hille Palm, Rein Luup, Toomas Kõrvits, Leo Rohlin, Tiiu Kirsipuu, Hannes Starkopf, Ingrid Allik, Annika Teder, Vergo Vernik, Al Paldrok ja paljud teised. 1960. aastail Kunstnike Liidu skulptorite sektsiooni juhatades algatas Kalju Reitel mitmeid viljakaid kauaaegsete positiivsete järelmõjudega ideid. Tema algatusel korraldati 1967. aasta lõpul skulptorite keevituskursused ja neile järgnenud eksperimentaalne skulptuurinäitus Teaduste Akadeemia fuajees, toimus mitmeid dekoratiivskulptuuri näitusi Tallinna Lillepaviljonis jm, kus sai avaliku eluõiguse senisest erinev modernistlik vormikeel. Koos kolleegidega alustati Saaremaa dolomiidisümpoosiumide traditsiooni ja algatati skulptorite baasi ehitus Raja tänaval.

Kalju Reiteli vabaloomingu põhiosa on langenud 1960. ? 1970. aastatesse. Ta on loonud humoorikaid lihtsustava vormikäsitlusega vabaplastilisi figuure ja kompositsioone, nagu ?Seafarmis? (?amott, 1961), ?Väike vibulaskja? (kips, 1962), ?Noorte brigaad? (kips, 1963), ?Klaasipuhuja? (1962, pronks, kõik EKM) jpm, end ka mitmeid avalikke mälestusmärke. 1960. aastate üheks kaunimaks mälestussambaks võib pidada koos abikaasa Eha Reiteliga kavandatud Kristjan Raua monumenti Tallinnas (graniit, 1969), ent ka hilisemate aastate mälestussambad ?Muhu ema? (1971), ?Kaali mees? (1989, mõlemad koos E. Reiteliga), ?Leiger? (1991) ja ?Eestimaa ärkab? (1992) jäävad püsima eesti skulptuuri­klassikasse. Kalju Reiteli hilisloomingus on olulised 1992 Eesti Vabariiki külastanud Rootsi ja Taani kuningapaarile kingituseks loodud ?Ultima Thule? ning 1997 Soomes Uti lennuväljal avatud mälestussammas hukkunud soome lenduritele. Veel käesoleva aasta suvel aga püstitati Kalju Reiteli viimane monument Eestis: ?Viimane lend? Ämari lennuväebaasis on järelehüüe kõigile hukkunud lenduritele.

Kalju Reiteli ärasaatmine toimub reedel, 17. septembril kell 12 Tallinna Kaarli kirikus.

Lahkunud kolleegi ja erakordselt armastusväärset ning säravat isiksust jäävad mälestama tema arvukad õpilased.