Mari keel ja teised soome-ugri keeled

Umbes 40% Venemaa soome-ugri rahvastest peab oma emakeeleks vene keelt.

JAAK PROZES

Tihtipeale küsitakse minu kui soome-ugri rahvastega koostööd arendava inimese käest Venemaa soomeugrilaste ja nende keele olukorra kohta. Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata. Veelgi keerulisem on asi siis, kui võrrelda Venemaa soome-ugri rahvaste keeli, neile antud õigusi ja olukorda Euroopa Liidu riikide vähemusrahvuste ehk põliste põhirahvusest eristuvate rahvusrühmade võimalustega. Tuleb tõdeda, et peaaegu kõigis riikides on probleeme põliste vähemuste keeltega, millest enamiku puhul näeb kiiret kahanemistendentsi. Näiteks bretooni keele kõnelejad on 50 aastaga vähenenud 1,2 miljonilt 200 000ni. On ka erandeid, nt kõmri keel Suurbritannias, mille kõnelejaskond on kasvanud 25 aastaga poolelt miljonilt 0,8ni. Põliste vähemuskeelte kasutusvaldkondi ja õigusi vaadates on näha, et Euroopa Liidu maade seadusandluses on hakatud üha enam arvesse võtma vähemusrahvuste huve. Eriti viimasel kümnel aastal on märgata põlisrahvaste keelte prestiiži ja kasutamise tõusu. Venemaal on protsess aga vastupidine ja viinud soome-ugri keelte valdajate kiire vähenemiseni.

Siinsesse tabelisse on kantud ainult suuremad Venemaa soome-ugri keeled. Kõiki soome-ugri keelte valdajaid oli Venemaal 2002. aastal kokku natuke üle 2 miljoni, 2010. aastal aga vaid ligi 1,5 miljonit, mis teeb rohkem kui murelikuks. Pealegi on keele valdajad eelkõige vanuses 60+ ja enamasti alg- või põhiharidusega. Järgmisel rahvaloendusel on mäemari– ja neenetsikeelseid juba rohkem kui karjala keele oskajaid, sest kaudsete andmete järgi valdab seda juba alla 10% noortest. Üha enam on inimesi, kes on küll nt karjalased või udmurdid, aga oma emakeelt ei oska. Juba praegu peab u 40% Venemaa soome-ugri rahvastest emakeeleks vene keelt. Ülikiirele assimileerumisprotsessile ei pöörata aga tähelepanu ja leitakse, et see ongi loomulik.

Millise soome-ugri rahva olukord Venemaal on keeleliselt ja arvuliselt kõige parem? Õige vastus on: maridel. Muuseas, eile, 10. detsembril tähistati mari kirjakeele päeva: sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika. Mari keele valdajate ja ka maride arv on vähenenud kõige aeglasemalt, kuid mari keel pole kuidagi paremini kaitstud kui teised. Mäe- ja niidumari keel on riigikeeled nagu enamik suuremaid soome-ugri keeli oma vabariigis, v.a karjala keel Karjala vabariigis, ning kaitstud keeleseadusega. Muuseas, Euroopa Liidus ei saada üldse aru, mis probleeme võib soome-ugri keeltel olla – seadusega on ju keelte kaitstus ja õigused garanteeritud. Tegelikkus on aga midagi muud.

Riik peab seaduse järgi garanteerima marikeelse põhihariduse. Paraku võib mari keeles saada vaid algharidust ja sedagi vaid mõningates koolides Mari vabariigis, põhikoolis ja gümnaasiumis on mari keel õppeaine. Iibelangus ja linnastumine on viinud kümnete mari koolide sulgemiseni, linnas aga mari keeles peaaegu ei õpetata. Ilmne on tendents suruda mari keel haridussüsteemist välja, üha enam on koole, kus seda õpetatakse vaid fakultatiivselt.

Seaduse alusel peaksid marid saama ametlikku informatsiooni mari keeles. Tegelikult on enamik informatsioonist vaid venekeelne ning üksnes vähestel ametkondadel ja omavalitsustel on marikeelne koduleht. Marikeelset infot nõudes on jõutud kohtuistungiteni, kus on otsustatud, et Venemaa Föderatsioonis on riigikeel vene keel ja probleemi pole. Mari vabariigi konstitutsioonis oli küll kirjas, et vabariigi juht peab valdama mari keelt, kuid enam seda sätet ei ole. 24st Marimaa ministeeriumide ja muude ametkondade juhist oskab mari keelt kaks.

Ka meedias on mari keel peaaegu olematu. Marimaal ilmub kaks marikeelset ülevabariigilist enam-vähem uudistepõhist ajalehte ehk Marij el kaks korda nädalas (tiraaž 4000) ja Kugarnja kord nädalas (tiraaž 3000), veel on mõned rajoonilehed, lasteajaleht ja paar kultuuriajakirja. Mäe– ja niidumari keeles raamatuid ilmus 2014. aastal 49.

Raadiot saavad marid kuulata omas keeles iga päev kaks tundi. Mõnevõrra parem on olukord Joškar-Olas, kus lühilainel töötab raadio Marij el 12 tundi päevas. Televisioonis, mis on Venemaa inimesele a ja o, aga mari keelt peaaegu ei kuule: ainult uudised ja mõni harv jutusaade.

Sellele kurvale statistikale vaatamata on mari keele olukord ikkagi kõige parem. Põhjusi on mitmeid, kuid kõige olulisemaks pean ma tatarikeelse Tatarstani mõju. Mari keel ja kultuur on saanud areneda tatari ja vene kultuuri kokkupuute tingimustes, mistõttu ei jäänud mari keel nii tugeva vene keele mõju alla. Näiteks oli rohkem või vähem regulaarseid marikeelseid väljaandeid 2014. aastal 22, nt ersadel ja mokšadel aga 9. Raamatuid ilmub samuti rohkem, nt udmurdikeelseid raamatuid ilmus 2012. aastal Udmurtias ainult 15. Marikeelseid teatreid on kolm ja lavastused toovad saalid täis. Marid on vaata et ainuke Venemaa soome-ugri rahvas, kel õnnestub müüa küllaltki hästi rahvuskeelset muusikat (CDd ja DVDd on turgudel ja poodides müügis). Mari rahvuslikud tantsuõhtud ja estraadiansamblid on samuti populaarsed, isegi maridele kallid piletid (500 rbl ehk u 7 eurot) ostetakse lennult. Ilmne on Tatarstani ja Baškortostani mõju olla uhke oma rahvusliku päritolu üle, anda põlvest põlve edasi oma keel ja kultuur, oluline tegur on Marimaal, aga eelkõige Baškortostanis säilinud loodususk. Marid on saanud jumalaga suhelda mari keeles. Alles on ka marikeelsed koolid Baškortostanis ja Tatarstanis, neid ei suleta, marikeelseid õppekavu ei kärbita.

Venemaa rahvuspoliitikaga tõrjutakse siiski soome-ugri keeled välja nii haridusest kui ka professionaalsest kultuurist ning soovitakse neist rahvastest kujundada etnograafiline vaatamisväärsus, kes võiksid elatuda turismist: kanda rahvarõivaid, mängida pilli ja tantsida. Neid, kes seda ei soovi, on maride seas kõige rohkem. Enamasti on nad olnud siiani oma nõudmistes vägagi sõnakad ning seetõttu ongi marid tulevikus Venemaa kõige suurema rahvaarvuga soome-ugri rahvas.

Keeled

2002

2010

Muutus %

Mordva

614 260

392 941*

-29,7 kuni -36,0

Mokša

1529 *

Ersa

36 726*

Niidumari

451 033

365 316

-19,0

Mäemari

36 822

23 062

-37,4

Udmurdi

463 837

324 338

-30,1

Sürjakomi

217 406

156 099

-28,2

Permikomi

92 328

63 106

-33,1

Karjala

52 880

25 605

-51,6

2002. ja 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmed * 2010. aasta rahvaloenduse puhul ei ole selge, kas ersa ja mokša keel kuuluvad mordva keele hulka või ei, sellest ka protsendi kõikumine; mordva keelt ei ole tegelikult olemas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming