Keelekapten Uno Laur

MADLI VITISMANN

Kapten Uno Laur oma töölaua taga 2016. aasta 12. veebruaril.

Kapten Uno Laur oma töölaua taga 2016. aasta 12. veebruaril.

Madli Vitismann

Tänavu määrati Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind kaugsõidukapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel. Keelehuviline kapten on merekeele nõukoda innustades ja juhtides teinud elutöö.

Keeles edukas olemiseks on vaja keelevaistu, keelehuvi ja lugemust. Kust need teil tulid?

Uno Laur: Eks kõigepealt prantsuse lütseumist. Tuleb meelde, et eesti keele õpetaja pr Tekkel kirjutas tahvli täis valesid sõnu, sh eila – me kõik rääkisime eila. Aga siis hakkasime päevapealt rääkima eile. Ja tema tegi juba teises klassis selgeks, et eesti keeles ei ole tulevikku. Aga mida ma kuulen nüüd? Näiteks tuntud telesaatejuht ütles: „Põnev saab nüüd vaadata olema …“ Või veel keegi: „Saab väga huvitav olema näha …“, „See tee sai olema pikk.“ Seda kuuleb televiisorist kogu rahvas. Varsti me räägime: „Homme saab olema vihmane.“

Te olete Tallinna merekooli esimesest sõjajärgsest lennust, mis õppis veel eesti keeles. Kas teil olid ka sõjaeelsed õpetajad?

Meil oli sõjaeelsest merekoolist kolm õppejõudu: inglise keelt õpetas Richard Jõgi, matemaatikat Eduard Nipman ja eesti keelt Juhan Väinaste.

Kas tundsite siis, kui tulite tagasi pärast üheksat aastat tööd Kaug-Idas ja leidsite eest vene keele tugeva mõju, et on vaja eestikeelse mereterminoloogia säilitamiseks midagi teha?

Siis ma sõitsin veel merd. Aga kui tulin maale, tööle meresõiduametisse – seal tegelesin avariidega üle 20 aasta –, sain meremuuseumiga lähemalt tuttavaks ja siis mul see idee tuli. Läksin direktor Ants Pärna juurde ja tema ütles: „Ahah, saame ühe komisjoni juurde, väga hea!“ Algul justkui polnud selget sihti, aga Heino Kuivjõgi tõi purjelaevade pildid ja me hakkasime laevatüüpide nimetusi korrastama. Palju aastaid oli meiega ka keeleteadlane Rein Kull.

Miks võtsite mereleksikoni MerLe tegemise ette alles kümme aastat hiljem?

Mõte oli meil ammu, aga ega me oma jõuga poleks sellega hakkama saanud. Kui olime saanud hea kontakti kirjastusega Valgus, koostasime kõigepealt märksõnastiku. Siis tulid olümpiamängud, meremuuseum pandi remondiks kinni ja meie töö seisis samuti mõne aja. Ja hästi läks, sest kirjastus tahtis raamatu välja anda ENSV 50. aastapäevaks. Missugune see veel siis oleks olnud! Et see venis uude Eesti aega, on raamat hoopis teist nägu, kuigi nõukogude hõngu seal on. Ja trükiarv oli väga suur. Alghind oli 400 krooni, aga viimast lõppu müüdi 25ga.

Kas siis alustasite kohe „Inglise-eesti meresõnaraamatuga“?

See oli jälle minu ettepanek. Sain ühe suure uuema inglise-vene meresõnaraamatu, lammutasin lehtedeks ja jagasin merekeele nõukoja liikmetele. See sõnaraamat sai põhjaks, osa jätsime välja, aga panime päris palju märksõnu juurde. Omavahel kontrollisime samuti, sest ega see tõlge kerge olnud.

Sel ajal kolisime oma koosolekud Lasnamäele veeteede ameti majja. Seal oli rohkem ruumi ja võimalusi ning amet toetas tugevalt ka raamatu väljaandmist.

Kas ka varem puutusite kokku kiirete päringutega väljastpoolt? Praegu on see merekeele nõukojas ju nii tavaline.

Nende päringute edu võti on merekeele nõukoja sekretär Malle Hunt. Ta on veeteede ametis meie kontaktisik, kes need päringud saab, meile laiali saadab, vastused kokku kogub ja vormistab. Päringuid tuli küll ka varem ja me kirjutasime ise ka artikleid. Sirbis ilmus kord kuus Henno Meriste eestvedamisel keelenurk. Sinna kirjutasime arvustavaid artikleid ja tõime keele väärkasutusest näiteid. Näiteks sõdisime tükk aega „Vene-eesti sõjanduse sõnaraamatu“ koostajatega liinilaeva pärast, kui meil oli lahinglaev.

Liinilaev on pigem laev, mis sõidab näiteks Tallinna-Helsingi liinil. Miks sõjalaeva liinilaevaks nimetati?

Vene keeles on see lineinõi korabl ja nad tõlkisid selle liinilaevaks.

Kust lineinõi tähendus pärineb?

Nad sõitsid rivis. Lahinglaevad sõitsid samuti rivis ning hävitajad ja väiksemad laevad olid kaitseks ümber. Teise maailmasõja ajaks olid laevatüüpide nimetused juba välja kujunenud: lahinglaev, ristleja, hävitaja, torpeedopaat. Igasugused traalerid, raske- ja kergeristlejad. Eestis oli enne sõda ka kaks miiniristlejat – seda nimetust peeti soliidsemaks, kuigi tegelikult olid need hävitajad.

Kuidas hindate terminibaaside tarbeks tehtud tööd?

300 terminit Euroopa Komisjoni terminibaasi IATE jaoks oli eriti suur töö, aga me saime sellega isegi suvel hakkama, kuigi tähtaeg oli 2014. aasta sügisel. See oli täiesti kollektiivne töö, milles jällegi oli suur osa seda koordineerinud Malle Hundil. Saime pärast eurotõlkijatega kokku koos lennunduse terminoloogiakomisjoniga, mis pidi laiali minema, sest neile ei maksta enam raha.

Kui palju raha on merekeele nõukoja liikmed 43 aasta jooksul saanud?

Autoritasuna MerLe artiklite eest. Ka sõnaraamatu eest saime autoritasuna summa, mille jaotasime omavahel vastavalt igaühe panusele. Ning IATE täienduste eest maksti. See on kõik. Peab just rõhutama, missuguse tahtmisega inimesed koos käivad, milline hea tuju on koosolekutel ja keegi ei mõtle raha peale. Suur osa tööd tehakse aga koosolekute vahel ja kiiremad arutelud meilitsi.

Kas merekultuuri aasta võiks aidata kaasa õige merekeele levikule?

Eks see olene suures osas meist endist, merekeele nõukojast. Kui me oleksime aktiivsed ja kirjutaksime artikleid, kui neid vastu võetaks ja need ilmuksid, siis muidugi. Aga üldiselt on mul jäänud mulje, et merekultuuri aasta ei tea meremeestest suurt midagi. See on rohkem neile, kes Pirital purjetavad ja kes Russalka juurest merd vaatavad.

Millise sõna väärkasutus häirib teid meedias kõige rohkem?

Esimene on muidugi praam. Inglastel oli ferry (parv), mis käis üle jõe või muud lühikest vahemaad. Siis, kui selle asemele tuli laev, nimetati seda ferryboat. Nüüd on boat sealt tagant ära kulunud ja jäänud on ferry (tänapäeval parvlaev). Meil võiks parvlaeval ka laev tagant ära kuluda, kui arvatakse, et parvlaev on liiga pikk sõna.

Kas parveks ei taheta ehk nimetada seetõttu, et meenub lasteraamatu pilt küüniuksest, millele poisid toikaga põhjast hoogu lükkavad?

Aga algus oligi selline. Üks parv käib meilgi veel Emajõel.

Kuidas te praami defineerite?

Praam on pukseeritav alus, millega veetakse igasugust kaupa. Näiteks muda veab mudapraam, liiva liivapraam, aga praamiga ei veeta kunagi inimesi, s.t reisijaid. Eesti keelde on selle sõna toonud vene parom, mis tähendab parvlaeva. Sõna parvlaev oli käibel juba 1920. aastail. See on otsetõlge sõnast ferryboat ja minu arvates väga hea tõlge.

Mida veel tihti halvasti kasutatakse?

Tsitaat, mille alguses ette lugesin, ehk ajavormide väärkasutus häirib mind kõige rohkem. Lohakas keelekasutus soliidsete inimeste suust levib laialt ning mõjutab omakorda raadiokuulajate ja televaatajate keelekasutust. Veel aetakse segi randumine ja sildumine. Kui laev randub sadamas, ei lähe remonti mitte ainult laev, vaid ka sadam.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar