Herta Elviste 12. VI 1923 – 29. X 2015

Eesti teater on jäänud vaesemaks Näitleja võrra, kelle looming ületas mitme ajastu piiri. Oma 92. eluaastal lahkus meie hulgast Herta Elviste, kelle lavateekonna kogupikkuseks Pärnu Endlas ja Tartu Vanemuises kujunes ligikaudu seitsekümmend aastat.

Huvi teatri ja lava vastu viis 1923. aasta 12. juunil Pärnu-Jaagupis sündinud Herta Elviste pärast kohaliku algkooli lõpetamist Pärnusse Putnini balletistuudiosse, kus ta õppis aastatel 1939–1942. Iseloomulikuna tolle ajastu teatritavadele oli see piisav ettevalmistus jõudmaks kohe ka päristeatrisse, esialgu Endla teatri tantsurühma koosseisu, peagi ka draamarollidesse. Balletistuudio jäigi Herta Elviste ainukeseks lavakooliks, 1940. aastal teatri palgale võetud noore näitlejanna loodusliku ande ära tabanud lavastajad hakkasid talle talle peagi usaldama vastutusrikkaid peaosi, sündis nimiroll Afinogenovi „Mašakeses“, Ibseni „Hedda Gableris“, Goldoni „Mirandolinas“ ja Wuolijoki „Juuraku Huldas“.

1958. aastal siirdus Herta Elviste koos abikaasa Lembit Eelmäega Kaarel Irdi kutsel Tartu Vanemuisesse, kus mõlemal algas üliviljakas, rohketest loomingulistest võitudest tulvil, üle poole sajandi pikkune ja rohkem kui sada rolli sisaldanud teatritee. Esimeste suuremate Vanemuise rollide seas väärivad nimetamist Tšehhovi „Kajaka“ Maša, nimiosa Smuuli „Leas“, Šteini „Ookeani“ Ljolja, Gibsoni „Kaks kiigelaual“ Gittel. Vanemuisele omaselt tuli draamanäitlejatel üles astuda ka muusikalavastustes.

Kümnendivahetus 1960/1970 märgib Eesti teatris esteetilist murrangut, esialgu üksikutes lavastustes ilmutunud tinglikumat teatrikeelt ja plahvatuslikku energiat siduvat teatrilaadi, mida praegu tunneme Eesti teatriuuenduse nime all. Mõnevõrra üllatuslikult leiame seni end pigem värvika karakternäitlejana tuntuks teinud Herta Elviste ka toonaste tähtlavastuste ehk Kitzbergi „Laseb käele suud anda“ (lavastaja Jaan Tooming) ning Rummo „Tuhkatriinumängu“ (lavastaja Evald Hermaküla) trupist. Viimati mainitu Perenaise üldistusjõulisest, sugestiivsest osatäitmisest kujunes selle teatrisuuna üks meeldejäävamaid näitlejatöid. Ent sama perioodi Vanemuises oli endiselt elujõuline ka Kaarel Irdi rahvalik ning Epp Kaidu peenpsühholoogiline lavastuslaad, mis samuti vajasid Herta Elviste nakatavalt ürgset annet. Nende rollidega mängis näitlejanna end laiema publiku südamesse: Smuuli „Kihnu Jõnni“ Matilde, Vaiguri „Külavahelaulude“ Leena, Lutsu „Tagahoovi“ Paula, Miljutini „Trembita“ Parasja. Viljakas koostöö Jaan Toomingaga jätkus 1970. aastate teisel poolel. Eelkõige tuleb nimetada kaht etapiliseks kujunenud Tammsaare-rolli: „Põrgupõhja uue Vanapagana“ Juulat ning „Tõe ja õiguse“ Mari.

1980. aastad tõid uusi meeldejäävaid rolle koostöös Endrik Kergega (Pritõkina Gorki „Barbarites“, Brežnevi naine Yliruusi „Magamistubades“), 1990. aastate lõpp viis aga Herta Elviste kokku juba ülejärgmise põlvkonna lavastaja Ain Mäeotsaga, kelle lavastustes jõudis lavale mitu eri vaatajapõlvkonnale meelde sööbinud rolli (Kivastiku „Õnne, Leena“ nimiosa, McDonaghi „Mägede iluduskuninganna“ Mag). Omaette üllatusrolliks kujunes tädi Augusta roll Nilssoni näidendis „Mädarõikamaa“ koostöös rootsi lavastaja Finn Poulseniga. Viimane publikumenukaim roll sündis aga Razumovskaja „Vladimiri väljaku“ südamlikus partnerluses Lembit Eelmäega, lavastajaks Katri Aaslav-Tepandi. Herta Elviste kõige viimaseks rolliks jäi sümboolne Vanaema Horváthi näidendis „Lood Viini metsadest“ Robert Annuse lavastuses – viimased kümmekond aastat saatis Hertat kogu Eesti teatri vanaema mitteametlik tiitel.

Pika loometee jooksul tunnustati Herta Elvistet mitmeti: aastal 1970 sai ta ENSV teenelise kunstniku, 1978 ENSV rahvakunstniku aunimetuse, 2001 tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2004 anti talle Tartu Tähe aumärk, 2004. aastal pälvis ta riigi kultuuripreemia elutöö eest. Ühtlasi oli Herta Elviste oma kodukandi Halinga valla aukodanik.

„Publik on mind vist kuidagi armastanud … või ma ise vähemalt tunnen seda,“ on Herta Elviste ühes oma intervjuus tunnistanud.

Herta lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed ning kogu Eesti teatripere in corpore kummardab sügavalt.

Teater Vanemuine

Teater Endla

Kultuuriministeerium

Eesti Teatriliit

Eesti Näitlejate Liit

Herta Elviste ärasaatmine on pühapäeval, 8. novembril Vanemuise väikeses majas. Legendaarse näitlejannaga on kell 10–11 oodatud hüvasti jätma kõik, keda on puudutanud tema ligikaudu 70 aastat kestnud loometee. Pärgi ja lilli palutakse mitte tuua.