Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis intervjuu Veiko Õunpuuga, Villem Tomiste jt Admiraliteedi basseinist, Janek Kraavi post-sõnastik, Ott Karulin OÜ-dest ja loojatest, Andra Siibak Facebooki kõlakambriefektist ning Merike Kaunissaare soolisest stereotüpiseerimisest. Sirbi vahel „KULKA tabelid“ – Eesti Kultuurkapitali 2015 III jaotus.

Viljastava teadmatuse poole. Greta Vartsi intervjuu VEIKO ÕUNPUUGA. Veiko Õunpuu: „Kopeerimine pole kellelegi kunagi mingit eelist andnud.“

VILLEM TOMISTE: Kas ja kus kohtub Tallinn merega? Admiraliteedi basseini äärse kvartali arhitektuurivõistlus

Tallinna sadamaala Admiraliteedi basseini äärse kvartali arendaja Porto Franco esimeseks suurimaks üürnikuks uues hoones saab olema Eesti vabariik. Kompleks on plaanitud valmis ehitada 2018. aastaks, mil Eestist saab Euroopa Liidu eesistuja ja kaubanduskeskuse kohale planeeritav hiiglaslik büroopind kavatsetakse täita euroametnikega. Mis monofunktsionaalsest büroopinnast hiljem saab, ei ole veel teada.

JANEK KRAAVI: post-sõnastik XXVII. seeria, seriaalsus II. erinevus

Automatiseeritud tootmisprotsess ja tarbimisharjumused näitlikustavad kõige pealispindsemat kordustekultuuri tasandit, kus seerialaadsete struktuuride (partiid, järjed, sarjad jms) ja seriaalse menetluse põhiprintsiip on „elementide või järjestikuste väliste osade kordus“. Esmasel tunnetuslikul tasandil esineb kordusel baseeruv seriaalne produktsioon seega kõigepealt identsusena, sarnasuse äratundmise vajadusena, Samana, see tähendab, seriaalsuse ja korduse taandamist regulaarsuse põhimõttele.

OTT KARULIN: Sina laula parem!

Peale sotsiaalsete garantiide mittevastavuse loovtööturu tegelikkusele tuleb lõpuni vaielda ka loomingu ja töö vahe.

Ilmselt on nii mõnigi muusiku- või näitlejakutsest unistav noor edasiõppimisvõimalusi otsides leidnud end Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) veebilehe asemel hoopiski maksu- ja tolliameti omaga tõtt vahtimas. Ja hea ongi, sest taasiseseisvumisjärgse Eesti kultuuripoliitikat on enim mõjutanud Reformierakond, kes tunneb end kõige mugavamalt loomemajanduse prillide tagant kultuuri vaadates, ja loovisiku tegutsemine ettevõtjana pole enam ammugi tabu ega erakordnegi.

SIREL HEINLOO: Komöödiakirjanduse tehniline ülevaatus

Tasub vaid kellelgi täheldada, et miski on eesti kultuuris puudu, kui (:)kivisildnik selle juba ära teeb.

(:)kivisildniku loomingust on räägitud palju postmodernismi kontekstis, märksõnadeks tekstuaalsus, masinlikkus, iroonia, paroodia, grotesk jne. See kõik on kohane ja eriti muidugi varasema loomingu puhul. Hilisematest ja muutunud käsitlustest on ehk huvitavaim Leo Luksi artikkel „Isamaavajadus 25 aastat hiljem“. Lugedes (:)kivisildniku mõningaid viimaseid teoseid, nagu luulekogud „Õpetaja ütles“ (2013) ja „(:)kivisildnik 100%“ (2014), artiklikogumik „Laulurahvas hakkas mõtlema“ (2014) ning luuleline eneseabiõpik „Seitsmes Moosese raamat“ (2015), võis aga paljudes (:)kivisildniku teemakäsitlusviisides ära tunda Henri Bergsoni koomikateooriat. Kusjuures mitte seesuguses vastanduses, et tragöödia – väärtuslik kunst, komöödia – vähemväärtuslik ja piiripealne, vaid pigem just suhtumises või teatud mentaliteedis. Milles see siis seisneb?

ANDRA SIIBAK: Facebooki „hea uus ilm“

Juuli lõpus saatis Facebook välja pressiteate, kus anti teada, et suhtlusportaali külastus küündib enam kui miljardi kasutajani päevas. Teisisõnu, anti mõista, et maailmas iga seitsmes on igapäevane Facebooki kasutaja. Sellised arvud aitaksid teoorias ilmselt üsna hästi kinnitada vana head kuue sammu hüpoteesi. Kui kasutajaarvule veel juurde liita platvormi loodud kujuteldavad tehnoloogilised võimalused – olla nähtav, avaldada arvamust, jagada kogemust, ühineda, koonduda jne –, siis võiks meil teoorias olemas olla väga mitmevärviline ja eriilmeline keskkond, kus harmoonilises üksteisemõistmise meeleolus esineksid eri maailmavaated, väärtused, normid ja reeglid

MERIKE KAUNISSAARE: Pilt kui ühiskonna kehakeel

Mida näitavad PISA testi kommunikatsioon ja haridusteemad Eesti meediapildis

Uudisvoo visualiseerimise puhul pakub soolisus huvi, kuna eesti keeles ei ole sugu, aga pildilolijal on. Piltidel tegutsevad mehed ja naised. Pildid naistest-meestest asetuvad erineva sisu ja konstruktsiooniga mustritesse ning annavad meile teavet sellest, kes mida teeb või ei tee. Seega on tähtis uurida pilte soolisest aspektist, kuna see kannab olulist tähendust, sugude kujutamise kaudu luuakse pidevalt ühiskonna uut normaalsust ja valmistatakse ette muutusi.

 

Intervjuud eesti kirjanike (:)KIVISILDNIKU ja näidendivõistlusel žürii liikme PEETER HELMEGA, vene kirjaniku LEV RUBINSTEINIGA, Valga linnaarhitekti JIRI TINTERAGA.

Ilu – ülendav, paheline, hirmutav. Tõlgendused lahknevad mõnes väga põhilises küsimuses. JAAN RUUS ja VIRVE RUUS polemiseerivad Aurelia Aasa üle-eelmises Sirbis avaldatud arvustusega Paolo Sorrentino filmile „Noorus“ („Youth“, 2015).

Komöödiakirjanduse tehniline ülevaatus

Eesti muusika infokeskus 20

Arvustamisel

Estonia „Kratt“

Carl Gustav Hempeli „Loodusteaduse filosoofia“

„Orient et Occident“ Tartus ja „LUG-TLL“ Tallinnas

Kaks vaadet Kirke Kangro ja Tarvo Hanno Varrese näitusele „Leegi vari“

Unustatud primadonnad Els Vaarman ja Annika Tõnuri

Tanja Muravskaja kuraatoriprojekt Tallinnas ja tema videoprojekt „Kolm õde“ Helsingis

Kortermaja Konrad Tartus

Näitus „Eri arvamusel. Nüüdiskunsti teisitimõtlejad“ Kiasmas

Sirja-Liisa Eelma näitus „Tühjenev tähendusväli #2“

Vanemuise „Head tüdrukud lähevad taevasse“

„Kolm vasakut tundi (igaühe lavastus)“

Dokumentaalfilm „Karmil pinnal“ ja lühifilmide kassett „Lennud unes või ilmsi“