Pealelend – Gea Sibola-Hansen, Eesti Kujurite Ühenduse juht

JUTA KIVIMÄE

sirp_2016_35_0019__art_r1

Eesti Kujurite Ühendusel on juba aasta aega olnud uus juht. Gea Sibola-Hanseni nimi ei ole Eestis väga tuntud, sest peaaegu kohe pärast kunstiakadeemia lõpetamist 1997. aastal läks ta elama Rootsi. Vaatamata võõrastele oludele ja tihedale võistlusele, õnnestus tal seal leida erialane töö. Nüüd on ta tagasi Eestis ning koos Tiiu Kirsipuu ja Mari-Liis Tammiga organiseerisid nad Kadrioru tiigi väljapaneku.

Kas omaaegne skulptoriharidus andis kaasa erialaoskusi, et end Skandinaavias kunstnikuna teostada?

Gea Sibola-Hansen: EKA kunstiharidus aitas avada mitmed kunstiringkondade uksed. Muidugi tuli kõvasti pingutada ning ennekõike omandada rootsi keel. Sain tegutseda loovkunstniku, aga ka kunsti- ja loomepedagoogina. Mind võeti Rootsi Kujurite Ühenduse ja Rootsi Kunstnike Liidu liikmeks. Võtsin aktiivselt osa Rootsi kunstielust ja olin tegev ka mujal Euroopas. Viimastel aastatel olen osalenud Eesti Kujurite Ühenduse juhatuse töös välisnäituste korraldajana.

Olete olnud skulptor-restauraatorina seotud ka ulatuslike restaureerimisprojektidega.

Koostöös Taani kiviraidurist ja skulptorist ning ehituskunsti restauraatorist abikaasa Brian Lang Hanseniga oleme Stockholmis taastanud muinsuskaitsealuste Drottninggatani ehitiste, Stockholmi kuningalossi ja kuningliku draamateatri (Dramaten) arhitektuuridetaile, samuti Birger Jarlsgatanil ja Lundi Grand Hotelli juures. Mina modelleerisin savisse ja valasin kipsi, kiviraidur raius kivisse ja paigaldas. Kopenhaagenis restaureerisime Dehni paleed, kirjastuse Politikens maja (Politikens Hus) jm.

Millistel näitustel te oma töödega esinesite?

Ma lõin skulptorina läbi eelkõige skulptuuriparkides. Seal pälvisin ka meedia tähelepanu. Kuna näitused olid rahvusvahelised, soosisid need uusi kontakte, pakkumisi ning võimalusi. Parkides korraldati ka näitusmüüke. Näitustele kutsuti valdade ja maakondade esindajad, kunstikogujad, galeristid jt, tutvustati kunstnikke ja nende loomingut. Sealt hargnesid sidemed ja kutsed teistesse Euroopa skulptuuriparkidesse, kunstikogudesse, galeriidesse. Osalesin Ølgodi skulptuuripargis, Kopenhaageni skulptuuribiennaalil, Taanis Kerteminde kultuurifestivalil, pargiskulptuuride näitusel Burg Namedys Saksamaal ja Carrousel du Louvre’is Pariisis.

Olete abikaasaga Tallinnas seadnud sisse kivitöökoja Kivi Kunst. Kunagi asus samades ruumides kivi- ja valukoda ARS Monumentaal. Mida tehakse selles kivikojas?

OÜ Kivi Kunst rendib ruume uuelt omanikult. Oleme sinna rajanud ateljee ja kivitöökoja, kus teeme suuremõõtmelisi skulptuure, jätkame monumentaalkunsti traditsiooni kivis. Näiteks 2014. aastal raiuti Otepää tarvis musta graniiti kaks bareljeefi Eesti lipu lugudest, 2016. aastal avati dolomiidist monument Kleiso Mardile Vanamõisa külas Sauel. Väikefirmana osaleme ideevõistlustel, teostame tellimus- ja restaureerimistöid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar