Kiskjalik ilu

AURELIA AASA

Edith Karlsoni saviloomade verejanu toob näituse idee välja: kui loomad murravad vajadusest ellu jääda, siis inimesed teevad seda sageli võimuihast ajendatuna.

Edith Karlsoni saviloomade verejanu toob näituse idee välja: kui loomad murravad vajadusest ellu jääda, siis inimesed teevad seda sageli võimuihast ajendatuna.

Peeter Sirge

Edith Karlsoni näitus „Vox populi“ Linnagaleriis kuni 14. II.

Raske uskuda, et keraamilistest loomafiguuridest ning loomapeade vahele põimitud jänesepabulatest ketist saab teha elegantse koosluse. Materjalivalikule ja ühiskonnakriitilisele sõnumile vaatamata on Edith Karlson suutnud luua visuaalselt kauni, isegi graatsilise terviku. Valgetele seintele rivistatud detailitundlikud loomafiguurid, lakiga kaetud jänesepabulad ning tagaruumi üles seatud purskkaev loovad assotsiatsiooni tühja ballisaaliga, mille seintel uhkeldavad hoolikalt voolitud kujud. Jänesepabulad meenutavad kaugemalt vaadates pärlikeed.

Lähemal vaatlemisel iseloomustab väljapanekut sünge ilu, mis ühtib tugeva ja kohati brutaalse sõnumiga. Ladinakeelne väljend „vox populi“ osutab rahva hääle jõule, Karlson on selle rakendanud karmi ja julma sõnumi esiletoomiseks. Loomade ja ka inimeste maailma olelusvõitlust on kujutatud üsna radikaalsel kujul: kunstnik on järginud hundiseadust, mille kohaselt tuleb selleks, et sind ära ei söödaks, süüa keegi teine.

Näituse tutvustustekstis on kirjutatud: „Iga sitt on omakorda seotud sitaga ja kokku moodustubki katkematu sitaahel, millest kellelgi ei ole võimalik kõrvale põigata.“ Seda võib võtta näituse motona. Näitusel figureerivad loomad on sõltuvussuhete tõttu köidikuis ning üksteisel kihvadega kallal. Tegu pole enam suuremõõtmeliste ja rõõmsavärviliste loomadega, mida kohtas Karlsoni varases loomingus. Need loomad on vidukil silmadega ja lõrisevad. Isegi haned ja jänesed on endale kihvad kasvatanud ning muidu sõbralik buldog on kahmanud liigikaaslase hammaste vahele.

Intriigi lisab, et looduslik toiduahel on segi aetud: hunt ei söö tingimata jänest, vaid jänes võib hundi maha murda. Karlsoni toiduahelas on haaranud võimu ka tagasihoidlikumad ja õrnemad olendid. Ometi mõjub see kõik kui kõverpeeglis osutus tänapäeva ühiskonnale, kus brutaalne jõud on kammitsetud, allutatud kavalamate, n-ö know-how-inimeste poolt, teised jooksevad karjana järel. Karlson on pannud ringi teistpidi jooksma. Saviloomade verejanu toob näituse idee välja: kui loomad murravad vajadusest ellu jääda, siis inimesed teevad seda sageli pelgalt võimuihast ajendatuna. Inimliiki ei seo toiduahel, aga eksistentsiaalne olelusvõitlus käib ja sageli varjatud kujul. Igaüks otsib oma kohta ja paraku on neidki, kes on valmis positsioonile jõudmiseks kihvad käiku laskma, aga ei saa välistada ka südameheadust ja üllaid unistusi. Äärmusi ei saa isoleerida. Näitusel tähistab süsteemi katkematu ahel, mille väljapääsmatus muudab sellesse haaratud olendid üha armutumaks.

Ükski ühiskond ei ole valmisprodukt, igal liikmel on mingi võimalus oma elukeskkonda muuta. „Vox populi’s“ ei anta eriti ruumi lootusele või vabale mõttelennule. Siin on esitatud kriitiline sõnum, kus paratamatusest on saanud domineeriv idee. Loomad on lõksus ja inimesed samuti. Toiduahela paralleel inimmaailmaga on väljapanekus igati omal kohal. Igas ühiskonnas on neid, kes aktsepteerivad oma positsiooni pelga rollitäitjana, nagu neidki, kes juhinduvad sisse õpitud vajadusest näida alati teistest tugevam, võimsam ja edukam. Kooseksisteerimise harmoonia asemel leiab aset kohati lausa barbaarsusesse langev eksistentsiaalne kriis.

Loodan, et kiskjalikku moraali edastava näituse taga peitub usk, et inimene on suuteline olema palju enamat kui vaid lõputu skeemi osa. Kunstis mõjub toores ausus sageli äratuskella või meeldetuletusena. Edith Karlsoni meisterlikult loodud loomapead on oma naturaalsuses seda vabamad ja metsikumad. On aga oluline meeles pidada, et inimesele võiks tõeline vabadus tähendada võimalust välistada jõhkrus, julmus ja vägivald.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar