„documenta” süüvib tähenduse eelsesse tajusse

Rait Rosin

Tänavusel „documental”, mis kannab järjekorranumbrit 13, leiutatakse post-postmodernistlike subkultuuride ühendamise valem. Selleks on nii kuraatori Carolyn Christov-Bakargievi ja festivali ühe peakülalise Michael Taussigi väitel omajagu põhjust andnud majanduslikud kitsaskohad. Carolyn Christov-Bakargiev rõhutab oma kuraatoritekstis müüdiloome sulamit kohalikes kontekstides. Müüdi all mõistetakse siin eri kultuure ühtsel alusel nägemist võimaldavat konstruktsiooni. Omamütoloogia eeldab selles sisalduvale uskumusele omaselt, et kunstina esitatud loomeaktis väljendatus on midagi tähendusele eelnevat. „documenta 13” toob esile universaliseerivad kõnepruugid ja asetab need ideoloogiliselt laetud kunsti asendustegevuse nimistusse. Kuraator Christov-Bakargiev on juhindunud poliitiliste agendade kujundamisest kunsti ja filosoofia kaasabil. Mõisted „loovus” ja „teadmine” esinevad kuraatori positsioonis kesksetena, kuna kuraator osutab epistemoloogiliste kriteeriumide sihiteadliku ümbermõtestamise tarvele. Kontseptuaalsete mõtteharjutuste konstrueerimise telg joondub Christov-Bakargievi sõnavõttudes kunstimaailma lähtekohtadest, mida eelmisel sajandil peeti avangardseiks. Michael Taussig osutas „documenta” avamise sõnavõtus Theodor Adorno probleemiasetusele Hegeli ülemus-alluva dialektikas. Saksa filosoof Theodor Adorno sai XX sajandil tuntuks eelkõige kriitika tõttu kaptalistlik-liberaalse tarbimiskultuuri aadressil. Michael Taussig keskendus „documentat” avava seminari sõnavõtus Adorno tõstatatud ühiskonna tootmissuhete alusskeemides esile tõstetud probleemile. Adorno seadis kahtluse alla Hegeli tõstatatud ülemus-alluva tootmissuhte põhinemise loomulikul suhestumisvõimel. Probleemi kitsaskohaks on Taussigi väitel just kapitalistlikele suhetele iseloomulik suhestumine, kus pole konkreetsete situatsioonide korral võimalik keskenduda üleskerkiva probleemi lahendusele, vaid peatähelepanu hajub jätkuva suhestumise vajadusele. Adorno väite kohaselt ei ole sellist dialektikat efektiivne kasutada konkreetsetes probleemolukordades, kuna tegevused nagu suhestumine ja arutelu kordavad ennast lõputult. Taussigi arvates on antud dialektika küll koherentne ja kasutatav, kuid tõdes, et ühiskonna kapitalistlik-liberaalne mudel oma aktuaalsel kujul ei vasta praeguse aja nõudmistele. Nii esitles ta oma pöördumises tööjõu kasutamist toestava kontseptsiooni rekonstrueerimise vajadust. Ühiskonna huvigruppide suhestumise kese asuvat endiselt Hegeli riigi lahendamatuks kuulutatud struktuurimudelis ja uutes tingimustes oleks Taussigi meelest tarvilik nii poliitilise kui majandusliku aktivismi ümberlülitamine uuele aeglase tempo järgi kulgevale režiimile.

Muutuse vajadusele osutas kõige ilmekamalt Red Vaughan Tremmeli ja Raimundas Malašauskase ühistööna valminud film „Eksootiline maailm ja burleski taaselustamine”. Autorite sõnavõtus filmi mitteametlikul esmaesitusel jäi kõlama mõte festivali ümberkujundamisest järgnevatel aastatel. Malašauskas osutas „documenta” programmi erootilise kunsti vähesusele ja tuli välja intrigeeriva ideega luua tulevastel festivalidel erootikale keskenduv alamprogramm. Seda võiks pealkirjastada „dErootika”, võttes eeskujuks „documenta 13” programmi osa „dTuurid”, mille näol on tegemist festivalil toimuva tutvustamisega külalistele, kes on kunstimaailmaga vähem kursis.

Christov-Bakargievi kuraatoripositsiooni eripära võimaldab kunstnikel enam keskenduda kogemuse sellistele aspektidele, mida kunsti abil tundubki olevat edukas avada, ilma et eelhoiak vaataja huvi asja vastu summutaks. Manon de Boeri meditatiivses videoteoses „Üks, kaks, palju” esitletakse sõnade tekke protsessi koos sellele eelneva kehalise taju ja impulsside kirjeldamisega. Enim jäid meelde tajuga mängisklevad kunstiobjektid ja videotööd, milles puhtinformatiivne külg keskendus autori lähenemisnurga tutvustamisele. Just antud võtmes võikski selleaastast „documenta” programmi vaadelda, kuna osalt häälte paljususe tõttu tundub autori seisukohale keskendumine ja selle kajastamine ühiskondlikes diskussioonides möödapääsmatuna.