Pealelend

MARIA MÖLDER

Tärkava koorihelilooja programm „Sahtlist saali“ ootab veel 19. septembrini uusi teoseid nais-, mees- ja segakooridele.

Kuidas programm „Sahtlist saali“ koorirepertuaari arendab?

Triinu Arak, programmi „Sahtlist saali“ juht: Väga tahaks, et programm suudaks tekitada juurde elavat koorimuusikat – muusikat, mis on püsireper­tuaaris. Ühtlasi tahaks üles leida nn kapiheliloojad ja neid kooridele nende loomingu kaudu tutvustada. Kui keegi kirjutab kodus muusikat ja seda ei kirjasta või raamatukokku ei vii, siis kuidas tema teosest teada saakski? Juba muusikakoolide õpilaste ja tudengite teostega on peaaegu võimatu tutvuda, kui just innukalt koolikontsertidel ei käi.

Seni esitatud tööde hulgas näib olevat kullaprooviga teoseid ja vähemasti tundub, et mõnedki võiksid oma meelis­tegevuse pöörata kas või osaliselt elukutseks, nii heliloomingu tudengid kui ka teised. Eesti 42 000 koorilaulja repertuaariturul ei peagi ehk tegutsema ainult heliloojate liidu liikmed. Nad pole koorimuusika kõikidest laius­kraadidest huvitatud ega peagi olema.

Tundub, et üks heasüdamlik tõuge kuluks potentsiaalsetele kooriheliloojatele igal juhul ära. Rohkearvulisele lauljaskonnale vaatamata ei ole koorimuusika kirjutamine just populaarne, kui vaadata, millega näiteks EMTA komponistid oma lõpukontserte sooritavad – ükskõik, mis põhjusel see nii ka poleks. Ka paljud tõsisemalt koorimuusikaga tegelevad kollektiivid ei taha aga kiirelt komponeeritud matemaatilist katsetust või lõputuid kõigile tuttavaid kadentsikesi (need mõjuvad siiski vahel ka värskendavalt), vaid otsivad aeg-ajalt tehnilist naudingut.

Ülesleidmise ja innustamise kõrval on programmis vahest olulisemgi tagasiside heliloojatele. Muusika on hinge kodu (Maarja Jakobson), aga et ennast nii interpreedile, kuulajale kui ka iseendale paremini selgeks teha, on erinevaid võimalusi. Loodame, et meie žürii ja lauljad suudavad loojale tema tööd peegeldada selle vastuvõtja poolt.

Millisena kujutate ette head koorilaulu?

Koorilaul, nagu iga muusika, on hea siis, kui ta töötab, nagu ütles Mati Turi Klassikaraadio „Suvila“ saates. Tõde ei ole ei verbaalne ega ammugi ainult noodi­kirjana esitatav ning, muusika annab loojale seletamatud ja ohtrad võimalused, et luua soodne pinnas muusika töölepanemiseks.

Seletamatule x-faktorile, mille helilooja kuulajale loob või mitte, lisandub kindlasti ka interpreedi panus. Kui kuulaja kõrva häirib valesti laulmine või ta ei suuda leppida, et dirigent juhatab Pärdi teost „Salve Regina“ puusadega nagu ABBA kontserti, siis on teos tema silmis rikutud. Ega helilooja vist suurt muud teha saagi, kui oma juhtnöörid võimalikult täpselt nooti kirja panna.

Heliloojal tasub ilmselt mingist stiilist kinni hoida, kui avangardism ei ole omaette eesmärk. Muusikat kellelegi pähe panna ei saa, aga on võimalik õppida, kuidas inspiratsiooni helideks tõlkida.

Miks olete otsustanud professionaalsed heliloojad „Sahtlist saali“ programmist välja jätta?

Sellepärast, et puudutada täiesti muud sihtrühma, innustada kahtlejaid, pakkuda võimalust ennast näidata. Kui koorimuusika on kellegi elu soundtrack ja ta seda muudkui kirjutab, vaatamata sellele, et kompositsioonieriala (veel?) lõpetatud ei ole, miks siis mitte testida seda laiema sihtrühma peal.

Kooriühing tellib igal aastal plaadi­täie uut muusikat, kuid täiesti teistel alustel, kui seda on tärkava koori­helilooja programm. Seal on igal aastal kunstiline juht, kes valib ise heliloojad, kellelt lood tellitakse. Meie programmis saavad aga osaleda kõik. Tore kontserdi­sari on ka noorte uudisloomingut innustav „Ludus tonalis“, aga seal pannakse rõhku instrumentaalmuusikale ja ka formaat on piiratum. Eesti Heliloojate Liidul on vinge loome- ja õppelaager „Loomelabor“, mis võiks äkki kunagi olla näiteks tärkava koorihelilooja programmi eelosa.

Teist sellist programmi koorimuusika kirjutamise innustamiseks seega ei ole. Me ilmselt ei arvanud, et professionaalseid heliloojaid selline formaat üldse huvitaks. Kuidas sa ütled elukutselisele, et tegid oma asja valmis, aga me ei valinud seda tööd välja ja rahas me sinu panust ka ei mõõda … Aga võib-olla võikski ka juba töötavaid heliloojaid rohkem hõrgu koorimuusika maailma tõmmata.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar