Kassikontsert koreograafi pilgu läbi

Heili Vaus-Tamm

Revüülikkus ja liikumine on lavastaja Hart?enko tugevaim külg. ANDREW LLOYD WEBBERI muusikal ?CATS?. Lavastaja Dmitri Hart?enko, dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnikud Riina Degtjarenko, Gerly Tinn, Palle Palme; tõlkinud Leelo Tungal, Kirke ja Anna-Magdaleena Kangro. Osades Maarja-Liis Ilus, Janika Sillamaa, Julia Botvina, Siiri Koodres, Nele-Liis Vaiksoo, Aivar Tommingas, Jaan Willem Sibul, Koit Toome, Lauri Liiv, Bert Pringi jt. Balletitrupp, ansambel, Vanemuise sümfooniaorkester. 9. VI teatris Vanemuine.

Maarja-Liis Ilus kehastas langenud naiskassi.Alan Proo

 

 Dmitri Hart?enko esimene mahukam lavastajatöö eesti teatrilaval (varem Poulenci ?Inimhääl? Von Krahlis) on suur võit meie muusikateatrile. Praeguses lavastajate (järelkasvu) põuas on 2003. aastal Peterburi Riikliku Konservatooriumi koreograafina lõpetanud noore, aga piisava tantsija-lavakogemusega inimese tulek lootusrikas samm. Kuigi Mati Undi ?Deemon? näitas ka draamalavastaja suutlikkust ooperi vallas, tuleb muusikateatrist endast välja kasvanud inimene kahel käel vastu võtta.

Hart?enko esimene väljaaste on kohe väga hea meeskonnaga, mis näitab kompetentsust. Ka varasemate muusikalide komistuskive nagu otseselt trupist eralduvad ooperilauljaid on siin välditud. Jaan Willem Sibul on juba mitmeid muusikale oma häälega rikastanud, nüüd lisandus avastusena Siiri Koodres Vanemuise teatrist. Siiani on ta vaid muusikalide koorides laulnud, ?Cats?is? tegi aga märkimisväärse solistidebüüdi ning tõusis esile oma ilusa tämbri, kandva ja, mis eriti haruldane, igas registris ühtlase häälega. Lisaks vajadusel ka karakteerne muusikalihääl ? ?plekine?. Koos Janika Sillamaaga esitatud Macavity laul oli muusikaliselt kogu etenduse tugevaim number. Kuna ?Cats? on suhteliselt nõrgalt seotud numbrite rida, kus ühes numbris esineb üks-kaks lauljat, jäävad eraldi sooritused väga kõrva.

 

Erinevad lavaimid?id

 

Janika Sillamaa lavaimid?iks on kujunemas ?pahade? osatäitmine ? siingi musta nahka riietunud drugqueen-kass. Ja see on igati hea ni??, sest pahelisus on laval alati eredam ja kergemini väljamängitav, ammugi et sobib Janikale liigagi hästi. Häälelt oli ta trupi liidrite hulgas, viimase suurrolli Aidaga võrreldes hulga stabiilsem ja kandvam.

Maarja-Liis Ilusa ?langenud, kuid eetilisest nais-kassilt? oleks tahtnud suuremat hinge- ja vokaalijõudu. Oli ta ju põhiline ?Memory?-laulja. Ja kui see number kõrgub muusikaliselt üle muu materjali, siis peaks see ka ülevaim olema. Lavastajale siinkohal midagi nagu ette heita ei saakski: kõrgel lauldud, pimedas ja üksi ta oli, lisaks keerlevad kuulid ülevust loomas. Objektiivsed parameetrid olid justkui täidetud, vokaalselt oli nii hääle ilu kui meeleolukat kähinat, aga paar vinti peaks veel peale keerama, et publikule ?särgi alla? poeks. Samas sõnad (?Meenub aeg, mil veel teadsin, mis tähendab õnn. Tean, et homme sest jäänud vaid mälestus on. Meid ootab uus päev…?) Leelo Tungla ja tütarde tõlkes läksid hinge. Tekib paralleel hiljutise ?West Side Story?ga?, kus analoogiline, üldistav, lüüriline ja eraldi numbrina üle muusikali tuntud laul ?Somewhere? siiski piisavat katarsist ei tekitanud.

 

Üllatavad liikumisjoonised

 

Lavastuslikult oli tugevaim kõik, mis seotud otseselt liikumisega. Kohe algul üllatasid grupistseenide mitmekihilised liikumisjoonised, meeldejäävaimat kassilikkust õhkus Siiri Koodrese ja Maarja-Liis Ilusa kulgemisest. Loo ainus sisuline rõhuasetus, taassünni idee, jäi ähmaseks, kuigi seda kehastava atribuutikaga pidevalt tegeldi. Ideed, mida pole verbaalselt toetatud, on ka lavastajal väga raske välja tuua. Põhiliselt jäi lugu ikka erinevate kassitüüpide konglomeraadiks: kostüümi-, karakteri- ja show-teatriks. Ja sellisena oli ka õnnestumisi. Meeleolu sai päris mitmes numbris üles kruvitud, nii et publikki rõkkas. Oli leidlikkust, rütmikust, vaimukust (ujumised idateemalises numbris) ja lava valdavat professionaalset sarmi (revüükass Mistoffeles Bert Pringi säravas esituses).

 

?Kassinäituse? kostüümid

 

Kui kuulsates maailmaesitustes on kostüümideks üdini kassilikud ja jäljenduslik-leidlikkusega löövad kostüümid, siis minule inimlikustatud kehakatted meeldisid ? just oma lasteteatrit eirava ja suuremat üldistust pakkuva pildi tõttu. Selle lavastuse järgi otsustades on revüülikkus ja liikumine Hart?enko tugevaim külg, nii et ?kassinäitus? teosevalikuna peaks igati õigustatud olema.

Meesosatäitjatest veenis lisaks eespool mainitutele tugeva näitlejanatuuriga Aivar Tommingas, vokaalset tugevust saanud Koit Toome, meeldiva liikuvusega Lauri Liiv.

Rõõmustav tendents on see, et muusikateatrite projektorkestrid on reeglina kõik heal tasemel ja mängivad puhtalt. Antud juhul oli Vanemuise orkestri ees (dirigent Tarmo Leinatamm) vägagi komplitseeritud partituur, paljud soolod tegid sellest lausa solistide orkestri.

Lustlik algus tehtud, ootaks lavastaja Hart?enkolt järgmise sammuna ka sügavamate sisuliste ülesannete lahendamist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming