Lastekasvatuseks parim riik

UNICEFi ettekandes võrreldakse laste heaolu 41 Euroopa Liidu ja OECD riigis, Eesti asub selles pingereas 8. kohal, olles muuhulgas esimene Ida-Euroopa riik.

MARIT REBANE

2016. aasta aprillis avaldas UNICEF ettekande „Fairness for Children: A League Table of Inequality in Child Well-Being in Rich Countries“,1 mille eestikeelne pealkiri võiks kõlada „Laste õiglus: ebavõrdsus laste heaolus, üldtabel rikaste riikide kohta“. Võrreldud on laste heaolu mitmes mõõtmes 41 Euroopa Liidu ja OECD riigis. Tähelepanu keskmes on viimases detsiilis ja keskmise sissetulekuga perekondadest pärit laste erinevused. Kuigi tipus oleva 1% palgad on eri riikides viimaste aastakümnete jooksul tõusnud, siis keskmisest sissetulekust allpool teenivate perede sissetulek kasvab aeglasemalt kui keskmisest rohkem teenivate palk. Sotsiaalne ebavõrdsus täiskasvanute vahel on põhjendatav, kui on tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lapsed ei saa oma majanduslikku heaolu kuidagi mõjutada. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus lapsepõlves mõjutavad ühiskonna noorimate liikmete elu ebaproportsionaalselt palju nii praegu kui ka edaspidi. John Rawlsi filosoofilise seisukoha järgi on õiglane ühiskond see, kus me tahame elada ka siis, kui me „teadmatuse loori taga” ei tea, millise sotsiaalse positsiooniga me sünnime.2 Sellist ühiskonda iseloomustab võimaluste võrdsus ja sotsiaalne ebavõrdsus on lubatud, kui see aitab ühiskonnas kõige nõrgemal positsioonil olijaid.(2)

Saatuste lahknemine

Viibisin UNICEFi ettekande avaldamise ajal Oxfordis ja sain jälgida Suurbritannia laste heaolu alast meediaanalüüsi. Suurbritannia jagab 14. kohta koos Kreeka, Saksamaa ja Ungariga ning üldsusele teeb muret suhteliselt madal reiting, mille on peamiselt tinginud kasvav hariduslik ebavõrdsus. Samal ajal võisid britid teatava uhkusega täheldada, et edestatakse 18. kohal asuvat USAd. Maailma parim riik lastekasvatuseks on Taani, järgnevad Soome, Norra ja Šveits. Eesti asub esimese Ida-Euroopa riigina 8. kohal. Hoolimata üllatuslikult kõrgest kohast pälvis UNICEFi uuring Eestis üsna kesist tähelepanu, kuigi järele mõelda oleks vaja.

Sotsiaalteadustes on viimaste aasta(kümne)te kõige kuumem teema laste ebavõrdsuse suurenemine ja nn saatuste lahknemine.3 Eri valdkondade prognoosid näitavad seda, et lapsepõlv muutub järjest erinevamaks eri ühiskonnakihtidest vanemate võsukestele ning lapsepõlvest alguse saav (hariduslik) ebavõrdsus kandub hilisemas elus üle sissetulekute, tervise, eeldatava eluea ebavõrdsuseks, mõjutades muu hulgas tulevase kooselu kvaliteeti ja kestust ning muid sotsiaal-demograafilisi näitajaid. Suurenev ühiskondlik ebavõrdsus põhjustab palju probleeme, sealhulgas ka kõige privilegeeritumaile, näiteks majanduskasvu aeglustumise ja kuritegevuse suurenemise kaudu.4,5 UNICEFi üldtabelis on kokku võetud laste heaolu neljas valdkonnas: sissetulekute, hariduslik, ja tervislik ebavõrdsus ning ebavõrdsus eluga rahulolus.

Vaatleme kõiki nelja valdkonda lähemalt.

Sissetulekute ebavõrdsus

Sissetulekute ebavõrdsust mõõdab UNICEF kahe näitaja põhjal: lastega majapidamiste suhteliste sissetulekute vahe ja laste vaesus. Majapidamiste sissetulekute vahe võtab arvesse leibkonna liikmete netopalga ja muud sissetulekud. Võrreldakse keskmise sissetulekuga pere lapse olukorda 10% kõige vaesemate perede lastega. Vastav näitaja aitab kokku võtta, kui kaugele lastakse ühiskonnas kõige vaesematel lastel kukkuda. Näiteks Norras on 10% kõige vaesemate laste pere sissetulek 37% madalam keskmise sissetulekuga perest. Eestis on vastav näitaja paraku 56%. 12,4% Eestis elavatest lastest elab suhtelises vaesuses ehk leibkondades, kus sissetulek on keskmisest sissetulekust pool või vähem. (1) Samal ajal on Eesti üks väheseid riike, kus madalama sissetulekuga perede laste olukord on, võrreldes keskmise perega, ajavahemikus 2002–2014 paranenud. (1) Sissetulekute ebavõrduse teemaga haakub kohe Eesti kui Euroopa suurima soolise palgalõhega ühiskond. Siinne sooline palgalõhe (29,9%) on umbes kaks korda suurem ELi keskmisest6 ja ühenduses tõsiasjaga, et Eestis on rohkem üksikemasid kui üheski teises ELi riigis (iga viies pere) ja abielus on vaid 39% abieluealisest elanikkonnast (ELi madalaim näitaja),7 on ka vaesuses elavate laste arv erakordselt suur. Vaesusriskis on üle 22% Eesti lastest.8 Võrreldes vanemaealistega elavad lapsed sügavamas vaesuses: 0–17aastaste absoluutse vaesuse määr oli 2013. aastal 10%, mis on kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt (6%).9

Kuigi Eestis on arvukalt lastega seotud toetusi, ei piisa neist, et laste elatustaset tõsta. Vanemapalk, mida makstakse ühele vanemale lapse esimesel 18 elukuul, suurendab leibkondadevahelist ebavõrdsust, mitte ei vähenda seda. Näiteks emal, kes saab vanemahüvitise maksimumi ehk üle 2724 euro kuus, on suure tõenäosusega ka mees, kes hästi teenib. Eri riikides tehtud uuringud näitavad, et keskmiselt on vähemalt 60% paaridel sama hariduslik tase, mis tingib ka suurema erinevuse kõrgema ja madalama sissetulekuga leibkondade vahel.10

Samal ajal „mittetöötavate“ inimeste, nt üliõpilaste, lapsed saavad vanemahüvitise miinimumi ehk 390 eurot kuus. Igal juhul oleks meil ka praeguste nappide vahenditega võimalus ebavõrdsust ja laste vaesust vähendada. See tõstaks meid praeguselt 28. kohalt kõrgemale (1), parandaks kõigi laste väljavaateid elus edasi jõuda ning tagaks riigi jätkusuutliku arengu. Nii näiteks tuleks Rawlsi seisukoha järgi maksta suuremat vanemahüvitist väiksema sissetulekuga ja/või paljulapselistele peredele.

Hariduslik ebavõrdsus

Haridusliku ebavõrdsuse tabelis on Eesti arenenud riikide hulgas 3. kohal.(1) Meie riik on alati silma paistnud heade PISA testi tulemustega, olles 2012. aastal teaduses Euroopas 1.–2. kohal, matemaatikas ja lugemises 3.–6. kohal. Ometi võivad keskmisest paremad tulemused peita endas suurt erinevust väga heade ja kehvemate õppurite vahel. UNICEF toob Eesti välja kui ideaalriigi, kus PISA testi tulemuste erinevus keskmiste õpilaste ja 10% kõige vähem edukate vahel on 1,59 ning kus on vaid 3,2% 15aastasi, kel on kõigis kolmes aines kasinad tulemused (2. tase või vähem). Kuigi Tšiili ja Rumeenia on UNICEFi tabelis Eestist eespool, on mõlemas riigis igal 4. õpilasel tulemused kõigis kolmes valdkonnas kasinad. Seega, Eesti on hariduslikult kõige edukam riik, sest suudab tagada hea haridusliku kvaliteedi kõigile õpilastele. Seda suurepärast tulemust oleks au hoida.

Paraku varjutavad praegust olukorda haridusministeeriumi plaanitavad reformid, näiteks, et lasteaia muusika- ja liikumistunde hakkab andma ka rühmaõpetaja, või erakooliseaduse muutmine, mis vähendab laste hulka, kes saab väikestes omanäolistes (maa)koolides head haridust.11 Kõik kohalikud omavalitsused ei ole suutelised lisanduvaid hariduskulusid omast taskust maksma ja ka paljud pered ei ole võimelised praegusest tasemest rohkem maksma. Kokkuvõttes kannatab laste areng ja haridus. Nobeli laureaadi James Heckmani uuringute tulemused näitavad, et IQ-tase jääb pidama kümnenda eluaasta paiku, edukaks tööalaseks ja eraeluks veelgi vajalikumad „pehmed“ oskused kujunevad välja eelkooliealistel lastel.12 Meie head PISA tulemused põhinevad peamiselt tublide alushariduse pedagoogide tööl ja sellel, et peaaegu kõigil lastel on võimalus leida kool, kus võetakse arvesse lapse eripära ja aidatakse arendada tema tugevaid külgi. Kui minister Ligi soovib jäädvustada oma nime Eesti hariduse ajalukku, võiks energia suunata „kadunud“ laste probleemi leevendamisele ehk vähendada tuleb nende õpilaste arvu, kes kukuvad koolist välja enne kohustusliku üheksa klassi läbimist.

Tervislik ebavõrdsus

Kolmas näitaja UNICEFi laste heaolu indeksis on tervislik ebavõrdsus laste vahel. Selle tabeli esikolmikut jagavad Mandri-Euroopa riigid Austria, Saksamaa ja Šveits. Eesti asub 13. kohal, kusjuures lapsed, kellel on palju terviseprobleeme, on keskmise tervisega Eesti lapsest ligi 28% haigemad. Muret tekitab, et peaaegu iga neljas kooliealine laps (uuring korraldati 11-, 13- ja 15aastaste seas) kannatab iga päev mõne terviseprobleemi käes, nt peavalu, kõhuvalu, seljavalu, kehv enesetunne, vihastamine või halb tuju, närvilisus, raskused uinumisel või pööritus. Kuigi mõni neist vaevustest tundub esmapilgul tühine, peetakse subjektiivset hinnangut oma tervisele üheks kõige mõjukamaks tunnuseks eeldatava eluea ja mitme muu näitaja prognoosimisel.13 Laste vaesuse leevendamine aitaks kindlasti kaasa terviseprobleemide vähendamisele.

Õnnelikkus

Neljas ja viimane mõõde UNICEFi laste heaolu indeksis on õnnelikkus. Kõige väiksem ebavõrdus õnnelikkuses on Hollandi, Austraalia ja Taani lastel. Eesti asub küllaltki heal 10. kohal.

Eestis on kõige vähem eluga rahul olevad lapsed keskmiselt 27% vähem õnnelikud keskmiselt õnnelikust lapsest. Selliseid lapsi, kes kümne palli skaalal (0 – halvim võimalik elu, 10 – parim võimalik elu) märkisid eluga rahuloluks 4 palli või vähem, leidub meil vaid 5% ringis. Eesti lapsed on isegi veidi õnnelikumad kui Soome lapsed. Kui arvesse on võetud pere sissetulekut, haridust, tervist ja eluga rahulolu, siis asub Eesti maailma arenenud riikide esikümnes 8. kohal. Hariduse ja eluga rahulolu seisukohast oleme maailma esikümnes, laste tervise valdkonnas teise detsiili alguses ja sissetulekute ebavõrdsuse poolest kolmanda detsiili lõpus.

Tahan soovida PALJU ÕNNE! kõigile kooli- ja ülikooli lõpetajatele, samuti kõigile õpetajatele ja juhendajatele. Tänu teile on Eesti maailmas põhimõtteliselt parim koht hariduse omandamiseks. Kui teeme üheskoos õigeid valikuid, võib Eestist saada maailma parim riik lastekasvatuseks. Mis võiks olla veel parem Eesti märk?

1 UNICEF 2016. Fairness for Children: A League Table of Inequality in Child Well-Being in Rich Countries, Innocenti Report Card 13: Children in the Developmed World. https://www.unicef-irc.org/publications/pdf/RC13_eng.pdf

2 Rawls, J. 1971. Theory of Justice, Harvard University Press, Cambridge MA.

3 McLanahan, S. 2004. Diverging Destinies: How Children are Faring Under the Second Demographic Transition, Demography, vol 41 (4), 607–627.

4 Wilkinson, R. G. & Pickett, K. 2009. The Spirit Level: Why More Equal Societies Almost Always Do Better, London: Penguin.

5 Marmot, M. 2015. The Health Gap: The Challenge of an Unequal World, London: Bloomsbury.

6 Osila, L. 2015. Some Facts about the Gender Pay Gap in Estonia, Country Fact Sheet Estonia, Tallinn genderpaygap.eu/documents/Factsheet_Estonia.pdf

7 Oll, M. 2015. Estonia stands out for single mothers and unmarried couples, ERR news.err.ee/v/news/politics/society/49061a39-c264-4188-b4d1-c20d1247abd6/estonia-stands-out-for-single-mothers-and-unmarried-couples

8 EU. 2016. Estonia: increase in family benefits and focus on implementing evidence-based practices, Country Profile. europa.eu/epic/countries/estonia/index_en.htm

9 Statistikaamet 2016. Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies elanik, Statistikablogi. statistikaamet.wordpress.com/tag/absoluutne-vaesus

10 Fernandez, R., Guner, N., Knowles, J. 2005. Love or Money: A Theoretical and Empirical Analysis of Household Sorting and Inequality, Quarterly Journal of Economics, 120(1), 273–244.

11 Ligi, J. 2016. Minister Ligi: valitsuse otsus annab omavalitsustele tagasi kontrolli oma koolivõrgu ja haridusraha üle, Haridus- ja Teadusministeerium https://www.hm.ee/et/uudised/minister-ligi-valitsuse-otsus-annab-omavalitsustele-tagasi-kontrolli-oma-koolivorgu-ja

12 Heckman, J. & Kautz, T. 2012. Hard evidence on soft skills, Labour Economics 19, 451–464.

13 Lee Y. 2000. The predictive value of self assessed general, physical, and mental health on functional decline and mortality in older adults. J Epidemiol Community Health, 54,123-12.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar