Linnahallist Reidi teeni. Kümnendid Tallinna linnaplaneerimises

Möödunud aastaid poleks ju mõtet meenutada, kui eelnevat eiravad lahendused oleksid paremad.

MARTTI PREEM

Tallinna kesklinna mereääre avamisest linnale ja linlastele on räägitud Eesti taasiseseisvumise algusest peale. 1990ndate lõpus, 2000ndate alguses toimus mitu planeeringuvõistlust linnahalli ja sadama vahelisele ning sadama alale. Suurejoonelisi lahendusi pakkusid välja näiteks arhitektid Andres Alver, Meeli Truu, Irina Raud jt.

Neist ühtki ei asutud aga realiseerima, sest maa-ala omandisuhted olid veel kujunemisjärgus, samuti polnud selged Tallinna Sadama plaanid Vanasadamas. Planeeringuvisioonide realiseerimisele mõjus halvasti ka keskvõimu mõnetine usaldamatus Tallinna linnavõimu suhtes pärast seda, kui riik andis linnale arenguvajaduste rahuldamiseks (näiteks uus linnavalitsuse hoone, uus ooperiteater jne) suured tühjad alad Admiraliteedi basseini ümbruses, aga 2001. a müüs linn (linnapea oli siis isamaaliitlane Jüri Mõis) need 125 miljoni krooni, so umbkaudu kaheksa miljoni euro, eest Hillar Tederi firmale. Seega riigilt avalikuks kasutuseks saadud krundid läksid kommertssfääri. Praegu ehitatakse seal siis Porto Franco ärikeskust.

Tallinna sadama ja linnahalli ümbrus

2005. aastaks olid maa omandisuhted linnahalli ja sadama A-terminali vahelisel alal selgemad: linnahalli kõrvale jäid linnale kuuluvad krundid, mere äärde endised sõjaväe betoonitehase krundid erastas AS TTP (hilisem AS TTP tütarfirma Logi Projekt) ja suur Tallinna Sadama maa-ala. Kolm osapoolt sõlmisidki 2005. aastal lepingu kogu ala terviklikuks detailplaneerimiseks.

Moodustati töögrupp, kuhu kuulusid asjasse puutuvate organisatsioonide (sh Tallinna linna) esindajad. Töögrupp koostas detailplaneeringu algatamise eskiisi, mille linnavalitsus kinnitas. Eskiisi koostamisest võttis aktiivselt osa ka praegune linna peaarhitekt Endrik Mänd.

Detailplaneeringu eskiisis määratleti uushoonestuse mahud ja kõrgused, peamised liiklussuunad ja funktsioonid. Linnahalli kõrvale nähti ette hotelli ja ärihooneid, mis toetaksid linnahalli funktsioneerimist ka konverentsikeskusena. Logi Projekti alale nähti ette elamute ehitamise võimalus, mereäärsete hoonete esimestele korrustele kavandati äriruumid, mis raamistaksid mereäärse jalakäijate promenaadi ühtse, tervikliku avaliku ruumina. Kavandati väikelaevade sadam, Tallinna Sadama alale nähti ette hotell, elamute ja ärihoonete ehitamise võimalus. Loodekai nähti ette ehitada n-ö kahekordseks: maapinna tasandile autoliiklus, sh veoautode laadimine ja teisele korrusele jalakäijate promenaad, millele avanevad ka kruiisilaevade tekid, ja selle äärde mitmekesise avaliku funktsiooniga hoonestus. Liikluse planeerimisel lähtuti sellest, et tagada head sidemed toonaste ja linnast lähtuvate liikumissuundadega ning sellest, et mereäärselt promenaadilt säiliksid vaated üle linnahalli estakaadi Oleviste kiriku tornile.*

Pärast eskiisi vastuvõtmist alustas Logi Projekt detailplaneeringu koostamist. Neemikule kavandati viis kruiisilaeva meenutavat elamut (arhitektid Martin Aunin ja Martin Melioranski), mereäärse promenaadi ja väikelaevade kai väljaehitamiseks nähti ette ka mere täitmine. Detailplaneeringu kehtestamise järel asuski arendaja esmalt merd täitma ja sellega paralleelselt koostas hoonete ehitusprojekte. Kahjuks aga suri 2013. aastal ootamatult firma põhiomanik Tiit Aava ja töö seiskus.

Ka Tallinna Sadamas muutus juhtkond, lahkus arendusjuht Hannes Kuhlbach ning arenguvisioonid pandi seisma. Põhirõhk suunati veoautode veo kasvatamisele ja seda toetavate parklate ehitamisele.

2007. aastal esitas linnaplaneerimise amet linnavalitsusele eelnõu linnahalli hoonestusõiguse konkursi korraldamiseks, millega taheti leida ka linnahalli kõrval olevate maa-aladele ruumilised lahendused. Kahjuks jäi see eelnõu toona seisma. Linnahalli rekonstrueerimise teema taaskäivitus alles 2015. aastal.

2014. a korraldas Tallinna Sadam planeeringuvõistluse Vanasadama lõunaosale, mere ja Põhjaväila ehk Reidi tee vahelisele alale. Konkursi võitis arhitekt Villem Tomiste. Lahendus nägi ette mitmekesist ja paindlikku linnaruumi koos merepromenaadi jätkumisega ka sadama-alal. 2017. aasta alguses võisteldi Admiraliteedibasseini ületava silla arhitektuurilise lahenduse leidmiseks (võitja SIA Witteveen+Bos Latvia).

Eelneva valguses oli üllatav, et eelmisel aastal kuulutati välja uus struktuurplaanivõistlus, mis hõlmas nii eelkirjeldatud detailplaneeringu algatamise eskiisiga kaetud kui ka Vanasadama lõunaosa. See võistlus päädis Zaha Hadid Architectsi võiduga.

Võidutöös nähakse ette oluliselt jõulisem ehitusmaht, kui varasemalt. Linnahalli ja Loodekai vahelisele alale kavandatakse pikad kehandid, mis ei arvesta enam vaatekoridoriga merekaldalt Oleviste kiriku tornile. Suured liigendamata mahud on paigutatud ka Reidi tee äärde. Kas tõesti mõjutas kuulus välismaine nimi valima lahendust, mis hülgab senise mõõtkava ja paljundab raskepärasust nagu näeme Porto Franco arendusalale kerkimas? Mõneti arusaamatu on siinjuures linna peaarhitekti seisukoht, kes ju varasemate lahenduste väljatöötamisel osales. Muidugi võib öelda, et aeg on edasi läinud ja arusaamad muutunud. Aga millised need arusaamad siis täpsemalt on? Mis nüüd paremaks läks? Möödunud kümnest aastast poleks ju kahju, kui eelnevat eirav lahendus oleks selgelt parem. Kui see on aga kaheldav, siis on vahepeal kaotsi läinud aastatest küll kahju.

Reidi tee

Ka Reidi teed on kavandatud üle kümne aasta, aga praegune tekitab ikkagi paljudes rahulolematust. Piritalt, Viimsist ja Lasnamäelt sadamatesse ja Põhja-Tallinnasse suunduvate liiklusvoogude kesklinnast kõrvale juhtimise võimaluste otsimisega tegeleti pea kõigis nõukogudeaegseis Tallinna generaalplaanides. 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringus fikseeriti nn Põhjaväila trass, mis hiljem kinnistati uuesti Paljassaare ja Russalka monumendi vahelise rannaala üldplaneeringuga.

Keerulisimaks probleemiks oli ja on siiani Russalka ristmiku lahendamine.

Põhjaväila Reidi tee lõigu ehitamine muutus reaalsemaks 2000ndate keskpaigas, kui ühtekuuluvusfondist eraldati raha projektile „Tehniline abi sadamate maismaaühenduste ehitamiseks Tallinnas”. Ristmiku ja tänava projektis nähti ette ristmiku viimine tunnelisse. See võimaldanuks pargis jalgsi ja jalgrattail liikujatel ületada uus tänav Russalka juures maapinna tasandil magistraaliga ristumata. Aastatel 2008 ja 2009 pakkusid Prantsuse projekteerijad välja mitu kergliiklussildade lahendust maapealse Reidi tee ületamiseks pargist. Reidi tee väljaehitamiseks oli vaja lisaks Euroopa rahastusele ka riigipoolset tuge ja linna omaosalust. Miskipärast takerduski projekti realiseerimine tookord riigi ja linna ebakõladesse.

Kui Reidi tee 2010ndate alguses uuesti aktuaalseks muutus, oli linnavalituses kinnistunud veendumus, et tunnel on liiga kallis ja Lasnamäelt tuleva kanalisatsioonikollektori tõttu on selle ehitamine liiga komplitseeritud ning ristmikule tuleb leida maapealne lahendus. Teed asus projekteerima K-Projekt, kel suured kogemused magistraalteede projekteerimises. Arhitektide liit, arhitektuurikeskus ja TLPA korraldasid töötoa, et leida parim lahendus, kuidas Reidi tee Kadrioru pargist läbi viia ja Narva maanteega ühendada. Pakuti mitmeid häid lahendusi. Tõdeti, et pargiosa läbimiseks tuleb kavandada tavaline kaherealine linnatänav, mitte koos pöörderidadega kuuerealine magistraaltänav. K-Projekt lähtus aga kommunaalameti tellimusel ikkagi magistraaltänava põhimõttest.

Töötoa analüüsidele toetudes koostas linna peaarhitekti büroo Russalka ristmiku ja Reidi tee alternatiivlahenduse, kuid seda ei pidanud linnavalitsus arutamis- ega avalikustamisväärseks ning peaarhitekt pidi kooskõlastama K-Projekti lahenduse. Odavaim ja parki säästvaim lahendus oleks ilmselgelt jätta praegune ristmik üldse muutmata ja näha sellest ca 100 meetrit kesklinna poole Narva maanteele ette tavaline fooridega reguleeritud ristmik, kuhu suubub kaherealine Reidi tee.

Positiivses toonis tuleb lõpuks siiski tõdeda, et tramm jõudis lennujaama ja seda kümme aastat pärast protsessi käivitamist. Linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakond esitas abilinnapeale memo, milles osundas, et otstarbekaim on lennujaam trammiga ühendada Majaka tänava trammiliini pikendamise teel. See ettepanek fikseeriti 2009. a. kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringus.

Martti Preem oli 2005-2012 Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja.

* „Kesklinna sadama-ala detailplaneeringu eskiis“ on leitav Tallinna linnaplaneerimise ameti kodu­lehelt. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Linna­ruumilise-arengu-ettepanekud