Suur Tõll on pikem kui laev

MADLI VITISMANN, merendusajakirjanik

Kui ingliskeelses tekstis on tavaks laevanime ette kirjutada määrav artikkel, siis suvel 2011 Vanasadamas sildunud ümbermaailmareiside luksuslaeval „The World“ on artikkel laevanime osa. (Kas eestikeelses tekstis tuleb esitada artikkel nime osana või ei, on seni siiski reeglistamata ning selle laeva nimi võib olla ka World või „World“ – toim.)

Kui ingliskeelses tekstis on tavaks laevanime ette kirjutada määrav artikkel, siis suvel 2011 Vanasadamas sildunud ümbermaailmareiside luksuslaeval „The World“ on artikkel laevanime osa. (Kas eestikeelses tekstis tuleb esitada artikkel nime osana või ei, on seni siiski reeglistamata ning selle laeva nimi võib olla ka World või „World“ – toim.)

Madli Vitismann

Ühe ajakirja keeletoimetaja, kes nokkis mu uudises laevanimede ümbert jutumärke ära korjata, jäi rahule, kui sai sellise lause: „See aurulaev on 14,4 m lühem kui Suur Tõll“. Võiksin ehk leppida, kui teaksin, kui pikk Saaremaa muinasvägilane õieti oli, aga vaevalt ta laevast pikem oli.

Jutumärgid pole keelatud

Sama mõtlematult koristavad jutumärke laevanimede ümbert paljud keeletoimetajad, juhindudes Eesti Keele Instituudi keelenõuande lehel esitatud kindlas kõneviisis lausetest „Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada“ ja „Laevanimesid ei pea jutumärgistama“. Sellest on tehtud järeldus, nagu oleksid jutumärgid eesti keeles ära keelatud. Paari aasta eest võeti pärast tuliseid arutelusid samale keelenõuande lehele tuginedes näiteks ka Vikipeedias ette suur jutumärkide koristusaktsioon.

Tänavu esitasin merekeele nõukojale ettekande jutumärkide vajalikkusest laevanimedes, põhjendades, et muidu on sageli raske tuvastada, kus algab ja lõpeb muude lühendite ja täiendsõnade vahel laeva nimi, millised lühendid, numbrid või märksõnad on nime osad ja millised mitte.

Merekeele nõukoda saatis mu ettekande EKI keelenõuandele ja sai täpsustatud vastuse, kus viitega „Eesti keele käsiraamatule“ kinnitatakse, et need nimed võib eraldada ka jutumärkidega: „Nagu näeme, on reegli autor näinud ette vajaduse mõnel juhul ka jutumärke kasutada, kahju ainult, et keeletoimetajad ei vaevu vaatama reeglit, vaid piirduvad keelenõuande baasiga. Selles baasis on valikuliselt avalikustatud keelenõuvastuseid, kuid napist vastusest võib mõnikord jääda väheks.“

Laevanime piir pole selge

Sageli on üks laevanime komponent reederi nimi või selle lühend. Näiteks Tallinkil on olnud laevad „Tallink“, „Tallink Express I“ ja „Tallink Autoexpress“, kuid ei ole laevanimesid Tallink Star ja Tallink Superstar, mida hiljuti kohtasin. Need laevad on Tallinki „Star“ ja „Superstar“.

St. Peter Line’il (SPL) on vaid kaks laeva, aga ühe nimes on reederi nimelühend, teises mitte: „Princess Maria“ ja „SPL Princess Anastasia“. 145 laevaga reederil SCF Group on SCF 20 laeva nime osa, näiteks „SCF Neva“, teistel aga mitte. Ka kontsernil FESCO on firma nimi vahel laevanime osa, nt „FESCO Askold“, aga mitte kõigil laevadel. Laevakompanii Containerships kasutab laevanimedes numbreid, näiteks „Containerships VI“. Samuti on suurreederite Maerski, MSC, COSCO, OOCLi ja mitme muu reederi laevade puhul raske aru saada, millal on nimi või suurtähed laevanime osa ja millal mitte, kui laevanime muust tekstist ei eristata.

Tänavu juulis teatas suurreeder CMA CGM, et pani Hamburgis oma uuele 398 meetrit pikale konteinerilaevale Saksa kirjaniku Georg Forsteri nime. Tegelikult on laeva nimi nüüd „CMA CGM Georg Forster“. Esialgse uudise järgi võinuks arvata, et laeva nimi koosnebki kirjaniku ees- ja perekonnanimest.

Sõjalaevade puhul kasutatakse suurtähelisi lühendeid ja pardanumbreid koos nimega, mistõttu on sageli raske aru saada, kust algab laevanimi. Kas PVL-101 Kindral Kurvits on üks või kaks laeva? Meil on olnud patrull-laev „PVL-101“ ja on praegu „Kindral Kurvits“ pardanumbriga PVL-101. Kuidas teada, kas laeva nimi algab suurtähelise lühendiga? Või mitu suve Tallinna lahel veetnud USNS 2nd Lt John P. Bobo – kas igaüks teab, milline osa sellest on laeva nimi? (Õige vastus: „2nd Lt John P. Bobo“.)

Jutumärkide aseaine

Kuna jutumärgid olid justkui keelatud, oli näha, et neile otsiti aseainet, s.t muid võimalusi laevanime muust tekstist eristada. Kasutatakse näiteks kursiivi, milles annab eeskuju ingliskeelne Wikipedia: sealse juhendi kohaselt on korrektne USS Nimitz, aga mitte USS Nimitz või USS Nimitz.

Jutumärkideta lauses „Selle tarvis müüdi maha Jaanika ja Laura“ pole tegu inimkaubandusega, vaid teatega, et laevakompanii uuendas laevastikku. Või teisal: „Esimesse maailmasõtta Pavelit ei mobiliseeritud“ – ei hoidnud see Pavel sõjaväest kõrvale, vaid „Pavelit“ polnud sõjas vaja.

25 aastat tagasi algas reisilaevakonkurents Soome lahel Tallinki „Tallinki“ liiniletulekuga. Millal tahes keegi sellest kirjutab, peab ta kuidagi eristama reederi ja laeva nime. Jutumärkideta võiks ehk läbi saada üksnes siis, kui iga kord laevakompanii nime ette lisada sõna „reeder“ ja laeva nime ette „parvlaev“. Vaevalt saaks sel viisil mõistlikud laused ja sidusa teksti.

Jutumärkide asendamiseks kasutataksegi tekstides liigseid sõnu „laev“, „purjelaev“, „reisilaev“ ja „alus“. Need koormavad teksti, kui ei ole otsest vajadust laevatüüpi rõhutada. Tüüpiline meremehejutt on: „Ookeanil kohtasime Kristjan Palusalu, aga Mississippil tuli vastu Elmar Kivistik.“ Mõlemad olid Eesti Merelaevanduse puistlastilaevad, mis tõid Ameerikast Mississippi alamjooksu terminalidest vilja.

Kõige sagedamini kasutatakse laevanimede ees lühendeid, näiteks MS, SS, M/S, m/l, PL või MT jms. Kuidas aru saada, kas a/j Lenin (1959) oli aatomi- või aurujäämurdja? Kas PL REGULA oli varasemal Saaremaa Laevakompanii kodulehel kaheosaline laevanimi? Kas PL on laevanime osa? Kas PL on purjelaev või parvlaev? Pole selge, kuidas seletada asju neile, kes loevad selliseid tekste aastaid hiljem ega pruugi neid laevu ja laevatüüpe tunda.

Vikipeedias loobuti mõni aasta tagasi M/Sist (motor ship) laevaartiklite pealkirjades, varem on aga olnud vaidlus, kas õigem on M/S või M/L (mootorlaev). Näiteks on Vikipeedias nüüd artikkel Victoria I kohta, soome- ja rootsikeelses vikis on jutt M/S Victoria I-st (kas see kõik ongi laeva nimi?) ning ingliskeelses MS Victoria I-st (laeva nimi on eristatav kursiivi tõttu). Sama probleemi lahendamiseks Merevikis esitatud laevanimed läbivalt suurtähelisena, mistõttu eristuvad pealkirjades ja tekstis isikut tähistav Jakob Prei ja laeva tähistav JAKOB PREI.

Ka Eesti laevakompaniid on oma kodulehtedel varem vohanud M/Sidest tasapisi loobunud, kuid sellele vaatamata on see pahe jõudnud muude keeletarvitajateni. Kui on tundunud, et eesti keele reeglistik ei aita laevanimesid tekstis eristada, siis on toetutud välismaistele eeskujudele. Tuleb tõdeda, et tegemist ei ole vajaliku liigisõna või selle lühendiga, vaid vahendiga, mille järele haaratakse laevanime eristamiseks siis, kui jutumärgid on keelatud, nagu üldiselt arvatakse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar