Repliik

ERKKI LUUK, JAAK TOMBERG, ANDREAS W

Hmm.. meie artikli mõte oli minu arust selles, et see on seosetu, st. sellest ei saa välja lugeda kindlaid positsioone ja manifeste, nagu Jaanus Adamson seda kohe oma artikli (?Perversne konformism?, Sirp 7. V) alguses teeb. Küll aga mõtteid. Mõned neist võivad tunduda kokkuvõtvatena, millegina, mis seda artiklit, autorite positsiooni vms. justkui tervikuna esindada võiksid, aga mitte. Selles (skisoidsuses) oligi artikli mõte. Mingit ühtsust või manifesti siin pole, lihtsalt üksteise otsa lükatud autorite mõtted, nagu need olid ? kontrollimata, üksteisega arvestamata, seisukohti ühtlustamata ? skisoidsus, kui soovite. Nõuab paranoilisust, et siin mingit manifesti näha (ja samas on kõik, kes meie kirjutisele reageerinud on, seda teinud ? võtnud seda kui mingit immaanueli üheksandat tulemist, kui ei-tea-mis-manifesti). See, et iga autori hääl on jäetud täpsustamata, oli alguses lihtsalt mugavusest tingitud stilistiline võte, alles hiljem omistus sellele automaatselt terve müriaad konnotatiivseid tähendusi, millele me ei pööranud vähimatki tähelepanu, mis aga mõistagi leidsid serveerimist selle artikli (või tema autorite ? mis oleks muidugi veelgi halvem) ?põhiidee? või olemusena. Nii palju siis ?manifestist?. Kui see on manifest ? ja minu pärast olgu ?, siis igatahes täiesti antimanifestatiivne. Selle manifesti sõnum on järgmine: ?Keegi pole keegi. Keegi ei taha midagi öelda, ja ütleb sellest hoolimata (kõike), üritades jätta muljet ? mis tal ka õnnestub ?, nagu ütleks ta midagi (kindlapiirilist) ? mis on ka põhimõtteliselt õige ?, kuid ainult väga piiratud ulatuses, mis ei luba teha mingeid järeldusi (?manifesti?) sõnumi kohta?.

Mis puudutab Adamsoni ?põhipostulaati? (?perverssus on konformistlik?), siis oli sellele aluseks olev mõte ? tegelikkus on perversne ? väljendatud juba meie artiklis.