Küsib Aili Künstler

Aili Künstler

Vastab Sulev Valdmaa, Laurentsiuse Seltsi esimees Miks kerkis soov püstitada Eduard Ahrensile ausammas just Laurentsiuse Seltsil ja just nüüd? Kas selleks on peale kalendaarsete ka muid põhjusi? Kuusalu rahvas on Eduard Ahrensi tähtsusest ikka teadlik olnud. Tema juubelite aegu, kolmega ja ka kaheksaga lõppevatel aastatel, on senigi üht-teist tehtud. Nii on Ahrensi omaaegse elukoha Kuusalu vana pastoraadi seinal avatud mälestustahvel, viis aastat tagasi peeti tema tegevust ja tähtsust käsitlenud konverents. Ikka ja jälle on jutuks tulnud, et keelemees väärib oma elutööga tegelikult märksa suurejoonelisemat äramärkimist kui perioodilised üritused. Varasematel aastatel puudus aga ilmselt eestvõtja, kes ideest ja jutust oleks olnud suuteline kaugemale jõudma. Kui 2010. aastal asutati Kuusallu kihelkonna ideed ja Kuusalu kihelkonna tuntust edendav Laurentsiuse Selts, siis tehti 2011. aasta seltsi üldkoosolekul ettepanek, et selts võiks Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamisega püüda ise jõudu katsuda. Järjekordne kolmega lõppev aasta 2013 (210 aastat Eduard Ahrensi sünnist, 150 aastat surmast, 170 aastat grammatika esimese trüki ilmumisest) oli ka lähenemas. Selts otsustas ette võtta Eduard Ahrensile mälestusmärgi püstitamise. 2011. aastal kuulutasime välja kuni 50 000 eurot maksva mälestusmärgi ideekavandite võistluse. Rahastuslootused panime LEADERi projektide meetmetele. 2012. aastal laekus koguni 11 võistlustööd.

Esimene rahataotlusvõimalus avanes alles 2013. aasta algul, mil selgus aga kahjuks, et mälestusmärgi püstitamiseks sobivat meedet LEADER ei avanudki. Nii oleme nüüd olukorras, kus n-ö kogu lootus on pandud annetajate vastutulelikkusele. Oleme saatnud pöördumisi palvega teha annetusi eesti keelest kultuur- ja riigikeele kujundaja mälestuse jäädvustamiseks kõikidele Eesti omavalitsustele, kõikidele riigikogu liikmetele, kõikidele ministritele ja ministeeriumidele, mitmetele meililistidele, paljudele ettevõtjatele. Ettevõtmist on tutvustatud raadios ja mitmetes ajalehtedes. 7. aprillil pidasime Kuusalus konverentsi „Eduard Ahrens 210”. Seni on annetanud peamiselt üksikisikud. Oleme iga annetuse eest väga tänulikud. Eriti tahame esile tõsta seniseid esimesi kollektiivseid annetajaid Vihula ja Kolga-Jaani valda ning Murtud Rukkilille Ühingut. Kõik annetajad, kes oma nime avalikustamisele vastu pole olnud, on ära märgitud meie kodulehel.

50 000 eurot on tohutu hulk raha. Ent Eduard Ahrensi panus meie rahva aja- ja elulukku ei ole põrmugi väiksem kui Keutzwaldil, Faehlmannil, Jannsenil ja teistel 19. sajandi rahvuslikel suurkujudel. Ilmselt on tema tuntust seniajani tagaplaanil hoidnud asjaolu, et ta oli baltisakslane. Kui Kuusalu pastoraadis ei oleks tuldud mõttele jätta ponnistused suruda eesti keelt saksa keele grammatika reeglistikku ning sobitada meie emakeel hoopis soome keeleõpetusega, mis keelemurdes oleks siis kirjutatud Tartu rahuleping? Mis riik meil täna saaks olla? On ju Eduard Ahrensi edendatud eesti keele kaitse leidnud 2007. aastal erilist äramärkimist ka meie põhiseaduses.

50 000 on mälestusmärgi kunstnikutöö ja teostuse kogumaksumus 2012. aasta hindades. Ka 2013. aastal on lubatud töö veel sõbrahinnaga ära teha. Kui aga raha 2013. aastal kokku ei saa, siis pole teada, kui kalliks läheb ettevõtmine edaspidi. Seetõttu loodame väga, et meie hulgalised pöördumised leiavad peatselt veel paljudelt inimestelt ning organisatsioonidelt heatahtlikku vastukaja. Väärilise mälestusmärgi Ahrensi elutöö äramärkimiseks saaksime püstitatud, kui iga Eesti elanik annetaks 3,5 eurosenti!

Kes on ausamba autorid, miks just nemad? Kuhu täpselt ausammas peab tulema?

Mälestusmärgi ideekavandite konkursile esitati 11 võistlustööd. Nende hulgast parimat välja valida osutus tõeliseks pähkliks. Töötas koguni kaks žüriid. Lõpuks jäi sõelale Aivar Simsoni ja Paul Männi kahe meetri kõrgune imposantne pronksskulptuur. See sobib oma sümboolikalt ja lahenduselt suurepäraselt Kuusalu vana pastoraadi esisele haljasalale.

Kui palju on annetusraha koos ja kui palju on veel vaja, et lauritsapäeval ausammas paika panna?

25. märtsist alates on rahvaannetustest, kahelt omavalitsuselt (Vihula ja Kolga-Jaani vald) ja ühelt mittetulundusühingult (Murtud Rukkilille Ühing) laekunud kokku 2670 eurot.

Selts on tänulik kõigile annetajatele ning kutsub kogu eesti rahvast ning asutusi ja ühinguid aitama kaasa meie kirjakeele kaaluka arendaja Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamisele.

Mälestusmärgi püstitamisega seonduva info leiab Laurentsiuse Seltsi kodulehelt www-laurentsiuse-selts.eu. Seltsil on ka Facebooki konto.

Annetusi saab teha: MTÜ Laurentsiuse Selts, konto 10220114903012 SEB Pangas (IBAN: EE871010220114903012).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming