Hea mõte

Järgmisel nädalal on tartlastel teist korda võimalus mõjutada linna eelarve kujunemist, sest hääletamisele läheb 25 linlaste algatatud ideed.

Kaasava eelarve kontseptsioon on juba veerand sajandit vana ja kasutusel tuhandetes omavalitsustes üle maailma, kuid Tartu läheb ajalukku kui omavalitsus, kes võttis selle esimesena kasutusele Eestis. Kui eelmisel aastal, mil enim hääli sai kultuurikvartali esitlustehnika investeeringuprojekt, osales hääletusel vaid 3,3% hääleõiguslikest tartlastest (16aastased ja vanemad, kel sissekirjutus Tartusse), siis sel aastal loodab linnavalitsus, et osavõtt küündib kümnendikuni.

Vastus küsimusele, miks linnakodanikke Eestis varem kaasatud pole, peitub ilmselt suuresti omavalitsuste laiskuses. Tartus on kaasava eelarve maht 140 000 eurot ehk vaid 1% linna eelarvest ning kuna kandideerivate projektide linnarahvale tutvustamise töö teevad suures osas ära ideede esitajad, on ka korralduskulud väikesed.

Kaasava eelarve kasu(m)likkust paikkondliku identiteedi tugevdajana on mõistnud ka Viljandi linn, kes ootab üleeilsest projekte, mida toetada 2015. aasta eelarvest. Ka Viljandi kaasava eelarve maht moodustab 1% linna eelarvest, kuigi vahendeid (30 000 eurot) on Tartuga võrreldes märksa vähem. Kui Tartu toetas eelmisel aastal üht ja sel aastal kaht projekti, siis Viljandi on toetatavate ideede hulga määramata jätnud ning realiseerimisele lähevad vähemalt 200 häält saanud ideed paremusjärjestuse alusel kuni kaasavale eelarvele ette nähtud summa täis saab. Kuivõrd see soosib suurema hulga väikeste projektide rahastamist või hoopis vähendab investeeringute kestlikku mõju, saab hinnata mõne aasta pärast.

Igal juhul peaksid Tartu ja Viljandi kogemustega tutvuma ka teised omavalitsused, sest, kaasava eelarve kasutamata jätmiseks on peaaegu võimatu põhjust leida.