Kuidas kolme minutiga maailma muuta?

Andrea Giudici

Muuta maailma kolme minutiga ei ole lihtne ülesanne. Neid kolme lühikest minutit saab siiski kasutada sõnumi edastamiseks ning uudishimu, kire ja avastamisele pühendumise seemne edasiandmiseks mõnele teisele inimesele. Nakatunut võib haarata samasugune kirg ja samasugune pühendumus ning ta võib jõuda nii kaugele, et lõpuks suudab nihutada piire selle vahel, mida me teame ja mida me ei tea.

Kui me – inimkonnana – ükskord midagi uut mõistame, siis ei saa me seda enam mitte teada. Me saame muuta oma suhtumist, kuid teadmised on igavesed. Kui me suudame inspireerida kedagi asuma teadmiste otsingute teele, siis oleme sama hästi kui muutnud maailma kolme minutiga.

Elisabeth Dorbek-Kolin

Aeg on kokkulepitud väärtus, mida me saame objektiivselt mõõta. Selle järgi nädal koosneb seitsmest päevast, päev 24 tunnist, tund 60 minutist ja minut 60 sekundist. Samas on aeg vägagi subjektiivne. Vaatleme kolme minutit. Meeldiva tegevusega möödub kolm minutit nagu silmapilk, aja möödumist ei pane tähelegi. Samas võib see aeg tunduda igavikuna, kui oodata eksami tulemust, telefoni helisemist või teavet oma lähedase tervislikust seisundist. Aga kas kolm minutit on piisav aeg, et maailma muuta? Filmidest oleme õppinud et jah, kolme minutiga võib päästa maailma ja leida armastuse, aga päris maailm vahest nii dramaatiline pole. Siiski on mõne igapäevase töö osa kellegi maailm muuta, ja selleks võib tal olla isegi vähem aega kui kolm minutit. Võite mõelda küll, et ainukene ametikoht, kus see on võimalik, on mõne suurriigi president, kuid ei, ma räägin päästjatest, arstidest ja teistest sarnastest ametitest. Kolme minutiga nad suudavad mõnikord maailma mitte ainult muuta, vaid päästa – kellegi jaoks võid just sina olla terve maailm.

Elise Joonas

Tähelepanu on tänapäeval defitsiitne – meie pilgule või klikile on suur konkurents. Huvi köitmine ja säilitamine võib vähegi keerukamate teemade, eriti baasteadlaste uuringute puhul, tunduda isegi võimatu. Samas saame inimesi köita millegi väga liigiomasega – lugude jutustamisega. Kuna on mõeldamatu, et me jutustaksime oma teaduslugusid meelelahutustööstuse suurejoonelisusega, tuleb teadlastel leida vajaliku külgetõmbejõu saavutamiseks omaenda jutustusviis. See eeldab väljaastumist tsunfti žargooni turvalisest maailmast, et ennast laiale publikule arusaadavaks teha, mis on ükskõik mis teema valdamise tõeline lakmustest. Kuigi ühe lühiloenguga maailma ei raputa, peaksime teadlastena tunnistama, et ühiskonna teaduspõhisuse suurendamise eest vastutame kõik.

Fideelia-Signe Roots

„Teadus kolme minutiga“ finaali jõudnud noorteadlased on tegelenud oma teemaga aastaid. Anda kolme minutiga edasi kogu uurimisteekonna jooksul talletunud teadmine pole kerge. Igas valdkonnas peitub tuhandeid nüansse, millest võiks päevade kaupa kõnelda. Nagu superkangelasel, peavad ka finalistil olema missioon, visioon ja soov maailma muuta. Samas ei tohiks end liiga tõsiselt võtta, sest kuigi meid nimetatakse noorteadlasteks, on igaüks meist viibinud planeedil piisavalt kaua, et näha siinse elu juhuslikkust ja absurdsust. Et selles hullumeelses maailmas kedagi kõnetada, tulevad appi kolm võlujõudu: sõna jõud, pildi jõud ja heli jõud, mille sidumine küllap just kunstnikel hästi õnnestub. Kunstniku-uurimus, mida teostan Eesti kunstiakadeemia doktorantuuris, võimaldab märgata ootamatuid seoseid ja mängida läbi uurimisprobleemid. Selline kunstipraktika muudab eeskätt kunstniku enese maailma, kuid sõnumi oskuslik edastamine mõjutab ka auditooriumi. Maailm tervikuna kolme minutiga ei muutu, kuid muutuda võib kuulajate maailmavaade.

Janek Urvik

Minult kui fundamentaalteadlaselt on nii mõnigi kord küsitud: „Aga mis kasu on sinu tehtavast maailmale?“ Üks mu kolleeg parafraseeris kunagi: „Teadus on riigi rahaga isikliku uudishimu rahuldamine.“ See on küll üpris egoistlik teaduse definitsioon, kuid tabab siiski midagi olulist: teadus on uute teadmiste tootmine, olgu siis motiiviks lihtsalt uudishimu rahuldamine või maailma muutmine. Rakendusteaduse puhul on uutest teadmistest kohe kasu, mida fundamentaalsemaks aga minna, seda rohkem läheb aega ja vahesamme, et uutest teadmistest midagi käega katsutavat või praktilist sünniks. Uurides, kuidas looduslik valik on kajakate vananemismustreid kujundanud, tuleb juba väga palju vaeva näha, et sellest mingit praktilist väärtust kooruks. See ongi teadus puhtalt enese uudishimu rahuldamise mõttes. Parim, mida sellise teaduse juures loota, on, et see võiks ka kellelegi teisele huvi pakkuda, teda inspireerida, ehk isegi pisut tema maailmapilti muuta. Seepärast on kasulik teadlasena oma avastusi ka avalikkusele tutvustada. Miks ka mitte kergesti seeditava kolmeminutilise jutu raames, see oleks juba päris hea viis kolme minutiga maailma muuta.

Madis Uuemaa

Arvan, et kui soovitakse kolme minutiga maailma muuta, siis on selleks kaks võimalust.

1. Ootad terve elu, et juhuslikult kukkus sulle sülle nupp, mida vajutades muutub maailm paremaks. Näiteks helistab sulle USA president ja küsib kolme minuti jooksul, kas suuname oma ressursid NASA-le tagasi või mitte. Arvan, et see võimalus on kaduvväike. 2. Näed aastaid vaeva, et maailma paremaks muuta. Sul on meeskond, kes koos sinuga aitab sul eesmärgi poole liikuda (või annab lihtsalt head nõu). Sa harid pidevalt ennast ning kuulad endast targemaid. Ning ühel hetkel antakse sulle võimalus kolme minuti jooksul teha midagi, mis muudab maailma paremaks. Näiteks raputada maailma uue teadusavastusega või inspireerida maailma kõnega ÜRO peaassambleel või nõustada presidenti NASA eelarvet suurendama.

Oliver Laas

Mõnikord piisab maailma muutmiseks mõnest sekundist. Orville Wrighti esimene lend mootoriga lennukil kestis 12 sekundit. Teinekord tuleb olla õige ajal õiges kohas. 1983. aastal kahtles valveohvitser Stanislav Petrov Nõukogude Liidu tuumarünnakute eelhoiatussüsteemi signaalis ja hoidis sellega ära tuumasõja.

Aga kuidas muuta maailma sõnadega, kui sul aega ainult kolm minutit? Selleks tuleb publikut veenda oma uskumuste tõesuses. Lihtsama vastupanu teed minnes piisab enamasti retooriliste võtete kasutamisest ja publiku tunnetele apelleerimisest. Publiku ratsionaalseks veenmiseks tuleb aga toetuda tõenditele ja veenvatele argumentidele. Alusta väidetest, mida nad juba usuvad või on valmis uskuma, sest muidu on ratsionaalne veenmine võimatu. Järgmiseks esita oma keskne tees lihtsalt ja selgelt. Seejärel too tõendeid selle poolt ja vasta vastuargumentidele. Lõpetuseks korda oma teesi, et see publikule paremini meelde jääks. Õnnestumise korral oled muutnud uskumusi ja seeläbi ka maailma.

Tiina Laansalu

Kas kolme minutiga oleks võimalik maailma muuta, ühiskonda soovitud suunas mõjutada? Kolm minutit on lühike aeg, ent sellesse ei peagi mahtuma kogu ränk­oluline maailmamuutmine. Tähtis on kolme minuti sisse mahutada isutekitamine, mõtete suunamine, tähelepanu juhtimine. Mida selgemalt ja läbimõeldumalt seda teha, seda suurem on mõju.

Ütleksin, et kolme minuti loeng on nagu mahe marjasiirup. Näiteks kui soovin panna inimesi kaasa mõtlema kohanimeuurimise teemal, siis tuleb mul kokku „aurutada“ parajalt magus ja tummine ekstrakt, mis kontsentreeritud kujul sisaldab kõige olulisemat osa kõnealustest onomastika küsimustest ning kus meeldivat ja huvitavat maitset andma on valitud mõned eriti head ja ilmekad kohanimenäited. Kui keet kuulajatele „maitseb“, siis võtavad nad endaga ühes teadmise, et kohanimed puudutavad meid kõiki ja et kohanimede uurimine on huvitav ja vajalik. Nad jagavad seda teadmist omakorda edasi ja võimalik, et mõnes isikus selles ahelas tekib isu ka ise onomastikaga lähemat tutvust teha. Nõnda ongi need kolm minutit oma eesmärgi täitnud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming