Kärt Jänes-Kapp 9. I 1960 – 10. IX 2015

10. septembril lahkus meie seast toimetaja ja teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp. Ta töötas pikki aastaid ajakirja Horisont humanitaariatoimetaja, peatoimetaja ja tegevtoimetajana ning raamatu- ja õpikutoimetajana kirjastuses Koolibri. Kärt oli ka Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse liige.

Kärt Jänes-Kapp lõpetas Tartu ülikooli ajalooteaduskonna 1983. aastal. Studeerimise ajal oli ta oma kursuse vanem. Sellele kursusele oli sattunud inimesi, kes hiljem mõjutasid Eesti elu ja mõjutavad seniajani, teiste hulgas Mart Laar, Mart Kalm, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas ja Eero Medijainen. Kui Kärt oma punaste kaantega cum laude diplomiga ülikooli peaukse sammaste vahelt välja oli astunud, valis ta akadeemilise ajaloolase karjääri, aga kui Horisondi toimetuses tekkis vajadus uue humanitaaria toimetaja järele, ei suutnud ta pakkumisele vastu panna ja valis teaduse tegemise asemel teaduse populariseerimise. Ehk oli põhjus geenides või siis koduses kasvatuses. Kärdi isa Harri Jänes oli aastakümneid üks tuntumaid arstiteaduse populariseerijaid ja ka Horisondi omaaegse kolleegiumi liige. Seega oli Kärt Jänes-Kapp sisuliselt teise põlve horisontlane.

Ajakirja toimetusse asus Kärt Jänes-Kapp humanitaaria toimetajana tööle 1989. aastal, aastast 2002 oli ta peatoimetaja ning viimastel aastatel tegevtoimetaja. Seega oli tema elu ümmarguselt veerand sajandit väga tihedalt ajakirjaga seotud. Kui arvestada tõsiasja, et tuleval aastal tähistab Horisont 50. ilmumisaastat, siis poole sellest ajast oli toimetuses tähtsal kohal Kärt Jänes-Kapp.

Toimetajatöö ei ole kaugeltki üksnes tekstide kohendamine. Toimetaja on ajakirja hing, temast sõltub autoritering, temast sõltub toimetamiskultuur kõige üldisemalt, temast sõltub ka see, kuidas ajakiri välja näeb, kas see on lugejatele köitev ja mõistetav. Toimetajaks ei sünnita, toimetajaks saab kasvada. Kärt Jänes-Kapp oli kasvanud toimetajaks par excellence. Kui ühe või teise teksti autor lubab endale väikest lohakust, siis toimetaja seda lubada ei saa, sest tema on viimane instants enne trükikoda, enne lugejat. Kärt Jänes-Kapi panus Horisondi toimetamiskultuuri hoidmisel ja arendamisel on erakordne. Kärt suutis, kohati väga rasketes oludes, anda maksimaalse panuse Eesti ainsa omamaise teadust populariseeriva ajakirja traditsioonilise näo säilitamisse. Maksimalistliku pühendumisega toimetas ta ka raamatuid ja õpikuid.

Ajakiri ja selle toimetus on nagu habras elusorganism, mis lakkab töötamast, kui hääbub kommunikatsioon siseringis ja puudub tagasiside väliskeskkonnalt. Toimetajana jõudis Kärt Jänes-Kapp pöörata tähelepanu kõikidele aspektidele, et toimetus töötaks nagu terve elusorganism. Kärdil oli muu hulgas eriline soov ja oskus auväärsete klassikute kõrval esile tõsta noorte tegijate uudishimu ja energiat. Ikka kestlikkuse ja eesti asja nimel.

Kui Horisont hakkab järgmisel aastal tähistama 50. ilmumisjuubelit, tuleb tööd jätkaval toimetusel ikka ja jälle suures kurbuses, aga sügava tänutundega meenutada ajakirjale näo andnud toimetajat. Vaimses mõttes on ta siiski tegijate hulgas, sest toimetajatööd, mis ühepäevaliblikate puhul jääb enamasti anonüümseks, ei ole pika traditsiooniga väljaannete puhul võimalik kuhugi peita.

Ajakiri Horisont

MTÜ Loodusajakiri

Eesti Teadusajakirjanike Selts