Euroopalik linnaruum Admiraliteedi basseini alal

RAIVO KOTOV

Admiraliteedi basseini ala projekteerimistingimuste eelnõu on avalikul väljapanekul.1 Kui võrdleme arendajale meeldivat lahendust kehtiva detailplaneeringuga, selgub, et see pole XXI sajandi euroopaliku linnaruumi ega oma asukoha vääriline. Pakutud hoonekompleks – käsn, nagu Margit Mutso on seda tabavalt nimetanud,2 ei arvesta olemasoleva keskkonna, nüüdisaegsete energiatõhususe nõuete ega linna arenguga.

Detailplaneeringu seletuskiri kirjeldab basseiniäärset isuäratavalt: „Arendaja soovib linnakeskusesse luua mitmefunktsioonilise kvartali. Tänavaruumi teeb huvitavaks hoonete erinev arhitektuur. Maa-alale on planeeritud mitme otstarbega hooneid: elamuid, vaba aja veetmise kohti, jaekaubandust, büroosid, hotelle jne.“

Praegu avalikul väljapanekul olevate projekteerimistingimustega täpsustatakse hoonestuse struktuur, sest arhitektuuri mahulise osa koostanud Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylor ei ole suutnud arvestada kõigi asukoha eelduste ja vajadustega.

Järgnevalt toon välja projekteerimistingimuste eelnõu olulisimad punktid ning analüüsin neid euroopaliku linnaruumi kavandamise seisukohast.

Projekteerimistingimustes on kirjas, et ehitiste otstarvet on lubatud teatud vahemikus muuta, kuid eluruume peab olema vähemalt 15%.* Kehtivas detailplaneeringus on sätestatud, et eluruume peab olema 45% ehitise kogumahust. Ahtri tänava, kõige mürarikkama piirkonna poole, on kavandatud täismahus ärihoonestus. Oluline on, et korterite osakaal säiliks, sest see on kesklinnale kohane.

Elamise planeerimisel sadama vahetus läheduses on esil alati müra argument. Tallinna mürakaardilt näeme, et Ahtri tänava ja Mere puiestee poolne on palju mürarikkam nii päeval kui ka öösel võrreldes Admiraliteedi basseini poolse alaga. Müra tekitavad laevad asuvad enam kui poole kilomeetri kaugusel ning on varjatud terminalidega, nii et laevade müra Admiraliteedi alal elutegevust ei häiri.

Kui linnast välja teed otsivad raskeveokid A- ja D-terminali tagusele Reidi teele suunata, siis ei satuks nad Mere puiesteele ja Ahtri tänavale ning nii müratase kui ka liikluskoormus väheneksid kõige tähtsamal linna ja merd ühendaval tuiksoonel märgatavalt. Selle idee pakkusid Alver Arhitektid välja 2014. aasta arhitektuurivõistlusel.3 Reidi tee väljajõudmine Narva maanteele ja Pirita teele vajab analüüsi ja tundlikku lahendust, mis võimaldaks ka Pirita tee rannapromenaadi ja Kadrioru pargi paremini siduda. Seni avalikustatud eskiisid eeldavad jalakäija maa alla viimist ja planeerivad Russalkast mere poole üheksa sõidurida. See ei ole aga lahendus, mis sobib XXI sajandi linna.

Arendaja soovi Admiraliteedi basseini äärde korterid rajada vähendab ilmselt ka koolide ja lasteaedade puudumine lähipiirkonnas. Kuid linnale kuuluvad kinnistud linnahalli naabruses, kuhu ideaalselt sobivad XXI sajandi riigigümnaasium ja park, mis annaksid tõuke Tallinna avamisele merele.

Senine arusaam lasteaiahoonest kui kahekorruselisest eraldi majast, on iganenud. Näiteks Hamburgi sadamaalalt leiame nii lasteaedu kui ka koole. Sotsiaalne infrastruktuur moodustab seal hoonestusest 13%. Hamburgi lasteaed pole madal hoone kõrgete vahel, vaid sama kõrge ehitis kui naaberhooned ja selle välialad asuvad katusel, kus on päikselisem, vaiksem ja puhtam. See on kindlasti lahendus, mida tasub Tallinnas eeskujuks võtta.

Ehitataval kompleksil peab olema ühine maa-alune osa ja vähemalt kolm maapealset kvartalit, mida eraldavad katmata jalakäigutänavad. Kehtiva detailplaneeringuga on kavandatud seitse kvartalit-hoonet. Porto Franco suurusel alal Rotermanni kvartalis paikneb 15 hoonet. Ilmselgelt ei saa pakutuga nõustuda. Projekteerimistingimuste eelnõu võimaldab Admiraliteedi basseini piirkonna keskele rajada Viru keskuse suuruse hoone (vt kõrvalolevat skeemi) ning servadesse kaks hoonet, mis vormi täiteks elavdavad keskkonda. Nüüdisaegses linnas on tähtis väiksemate-suuremate hoonemahtude ja funktsioonide varieerimine – linnaruum peab pakkuma üllatusi, elamusi ja vaheldusrikkust. Kvartalid ja hooned tuleb kujundada nii, et jalakäijatele tekiks mitmekesiseid liikumisvõimalusi Admiraliteedi basseini lähistelt linnahalli, vanalinna ja Rotermanni kvartali kanti.

Avalike alade kuju ja paiknemist võib muuta ning osaliselt võib väljakud ja tänavad katta varikatusega või kavandada siseruumi osana. Üks on selge: kaubanduskeskuse sisekoridor ei ole avalik ruum. Avalik ruum on see, mis jääb hoonete vahele, õue, ning on igal ajal kasutatav, nii päikese kui vihma, nii tuule kui lumega. Et hoonestus on erineva kõrgusega, saab avalikke alasid tekitada ka teistele tasanditele, kust avanevad ainulaadsed vaated vanalinnale ja merele.

Vajalikud pandused lubatakse kavandada jalakäijate promenaadile, linnamaale, tingimusel, et jalakäijale jääb piisavalt lai, mugav ja ohutu liikumisvõimalus. Võib nõustuda linna maale kavandatavate maa-alustesse parklatesse viivate pandustega, kui avalik ruum kvaliteetsemaks ning jalakäijale ja jalgratturile ohutumaks muutub. Kehtiva detailplaneeringuga on kavandatud üks parklasse viiv pandus Sadama tänavale. Projekteerimistingimustes lubatu tekitab aga olukorra, kus iga parklast väljuv auto teeb, selleks et tänavani jõuda, 650meetrise ringi, mis suurendab liikluskoormust. Tõdegem, et kehtiva detailplaneeringu lahendus on oluliselt parem ja seda ei pea muutma.

Sisenemise parklasse Ahtri tänavalt saab kavandada soolalao ja Navigaatori büroohoone vahele nii, et autod ja jalakäijad üldse kokku puutuma ei pea. Parklast väljumise Mere puiesteele saaks kavandada samamoodi. Seega on linnamaa (Ahtri tänava) kasutamine parklasse juurdepääsu rajamiseks tervitatav.

Jalg- ja kergliikluse promenaad soolalao ja linnahalli vahele kavandatakse 18 meetrit laiana, Admiraliteedi basseini ala jalakäijate teed 12 meetri laiusena ning kvartalisisesed kõnniteed 4 meetri laiusena. Kehtiv detailplaneering määrab promenaadi laiuseks 20 meetrit, basseiniäärse ala jalakäijate tee laiuseks 14 meetrit ja kvartalisisesed kõnniteede laiuseks 7–8 meetrit. Need laiused on kesklinnas optimaalsed ega ole vähimatki põhjust neid vähendada. Linnas peab olema avalik ruum, kust ei pea ainult läbi kõndima, vaid saab ka head arhitektuuri pikemalt nautida, pingil päikesepaistes ajalehte lugeda. Peale miljonite turistide vajavad olemisruumi ka kohalikud elanikud. Kõnniteede kavandamisel peaks jalgratturitele jätma jalakäijatest eraldi vähemalt kahemeetrise riba. Praegu Ahtri tänavale maha märgitud jalgrattatee ei ole euroopaliku linnaruumi vääriline. Jalgrattaga liikumine tuleb tuua Ahtri tänavalt Admiraliteedi basseini äärde.

Sätestatakse, et Laeva tänavale peab jääma piisavalt ruumi tänavahaljastuse rajamiseks, eelnevalt tuleb välja selgitada trammitee rajamise vajadus. Tänavahaljastus on vajalik ja see tuleks kavandada ka kvartali sisse, vähendades maa-alust hooneosa. Linna ühistranspordi analüüs on kohaliku omavalitsuse kohustus. Tramm Laeva tänaval on mõistlik, kuid lähitulevikus seda ilmselt ei tule, sest olulisim on välja ehitada trammitee, mis ühendab sadama terminale Kopli ja Ülemistega. Linna arengut tuleb vaadelda pikas perspektiivis ning trammitee koridori planeerimine Laeva tänavale loob head tulevikuvõimalused.

Lubatud on kavandada normi­kohasest suurem arv parkimiskohti, kui need antakse ööpäev läbi avalikuks kasutuseks. Tallinna parkimiskorralduse arengukava määrab, et linnakeskusse ei tohi parkimiskohti rohkem kavandada, kui on norm ette näeb (Porto Franco puhul kuni 900 kohta). Projekteerimistingimuste eelnõu seega enamat parkimist lubada ei saa. Admiraliteedi basseini piirkonna detailplaneering koostati kümme aastat tagasi, mil arusaamad liikumisviisidest ja auto tähtsusest erinevad nüüdisaegsetest põhimõtetest. Tulevikku vaadates peaksime kesklinna liikluse kontrolli all hoidmiseks parkimiskohti pigem vähendama ning liikuma autovaba linna poole, nagu 20 aasta perspektiivis mitmedki Euroopa linnad, näiteks Oslo ja Hamburg. Rohelise pealinnana peab Tallinn nendega ühes rütmis astuma. Eesmärk peab olema elanikkonna ja töökohtade arvu suurendamine, säästvate liikumis­viiside eelistamine ja autostumise vähendamine. Mõistlik on kavandada 750 parkimiskohta (detailplaneeringus lubatud 1813 asemel), mis mahuvad ära ühele korrusele ning vähendavad ka kulukate maa-aluste ehitustööde mahtu.

Hoonestusviisi on lubatud vastavalt arhitektuurivõistluse tulemustele muuta. See nõue on edasise projekteerimise eelduseks. Uute lähtetingimuste valguses (sest projekteerimistingimused seda on), tuleb teha uus avalik arhitektuurivõistlus. Admiraliteedi basseini piirkond on Tallinna värav, mille arendamisel tuleb lahendusi ja võimalusi hoolikalt kaaluda ja analüüsida.

Tallinna linnaplaneerimise amet ja arhitektide liit sõlmisid 2014. aastal koostöölepingu, mis hõlmab muu hulgas ka arhitektuurivõistluste korraldamist. Pärast võistlust tuleb korraldada eskiisi avalik väljapanek ja arutelu, kus kõik soovijad saavad teha ettepanekuid ja esitada vastuväiteid.

Vaid selliselt – avalikkust ja professionaale kaasates ning koostööd tehes – sünnib euroopalik linnaruum.

* Siin ja edaspidi on tumedana välja toodud lõigud projekteerimistingimuste eelnõust.

1 Kai tn 4, Kaljase tn 4, Kaljase tn 6 / Poordi tn 4, Laeva tn 3, Kuunari tn 3, Kuunari tn 5, Kuunari tn 7, Kaljase tänav / Koge tänav ja Laeva tänav T6 kinnistutele hoone püstitamise projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek on leitav Tallinna linna veebilehel.

2 Margit Mutso, Porto Franco. Kas me sellist esmamuljet tahtsime? – EPL 10. XI 2015.

3 Töö on üleval Alver arhitektide veebilehel http://www.ata.ee/lens_portfolio/tallinn-seaport/


Sündmuste kronoloogia

2006 – Tallinn kehtestab Admiraliteedi basseini ja Mere puiestee vahelise ala detailplaneeringu.

2011 – hoolimata detailplaneeringus nõutud arhitektuurivõistlusest väljastab linn maa-aluse parkla ehitusloa. Võistlust ei ole toimunud.

2015, 20. VII – maa-aluse parkla ehitamine on täies hoos, kuulutatakse välja eelvalikuga avalik arhitektuurivõistlus.

2015, 28. IX – võistlustööde esitamise tähtaeg.

2015, 15. X – võitjaks kuulutatakse Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylor, kelle tööd on varem kasutatud Admiraliteedi arenduse reklaammaterjalides. Ülejärgmisel päeval uputatakse Tallinn üle Porto Franco reklaamidega, kampaania oli ette valmistatud enne „arhitektuurivõistluse“ tulemuste selgumist.

2015, 19. X – arhitektide liidu pressiteade ütleb, et toimunut ei peeta arhitektuurivõistluseks, sest korraldaja on žüriiga manipuleerinud. Pärast seda üritab Porto Franco arendaja musta valgeks rääkida, ilmub rohkelt artikleid ja käsitlusi.

2015, 3. XI – arhitektide liidu pressiteatega tehakse ettepanek olukorra lahendamiseks korraldada avalik projekteerimistingimuste menetlus ja uus võistlus.

2015, 7–21. XII – projekteerimis­tingimuste eelnõu avalik väljapanek.

Kehtiva detailplaneeringu hoonestus seitsme hoonega (märgitud halliga). Jalgteede võrgustik (oranž) on juhuslik, suunatud Sadamarketi ette. Raskeliiklus (lilla punktiir) lõikab sadamaala ära nii vanalinnast kui ka Rotermanni kvartalist.

Kehtiva detailplaneeringu hoonestus seitsme hoonega (märgitud halliga). Jalgteede võrgustik (oranž) on juhuslik, suunatud Sadamarketi ette. Raskeliiklus (lilla punktiir) lõikab sadamaala ära nii vanalinnast kui ka Rotermanni kvartalist.

Projekteerimistingimustega lubatud lahenduses jaguneb hoonestus kolmeks kvartaliks, millest keskmine on keskkonda ignoreeriv hoonemassiiv.

Projekteerimistingimustega lubatud lahenduses jaguneb hoonestus kolmeks kvartaliks, millest keskmine on keskkonda ignoreeriv hoonemassiiv.

Detailplaneeringu põhimõtet jälgiv võimalik lahendus seitsme hoonega. Tekib vaheldus- ja nüansirikas linnaruum. Jalakäijate liikumine arvestab ümbritsevaid aktsente. Raskeliiklus on juhitud südalinnast võimalikult kaugele Reidi teele,  et südalinna võimalikult vähe häirida.

Detailplaneeringu põhimõtet jälgiv võimalik lahendus seitsme hoonega. Tekib vaheldus- ja nüansirikas linnaruum. Jalakäijate liikumine arvestab ümbritsevaid aktsente. Raskeliiklus on juhitud südalinnast võimalikult kaugele Reidi teele,
et südalinna võimalikult vähe häirida.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar