Arhitektuuriõpe koolitundi

Kadri Klementi

Koolitundides pööratakse tähelepanu küll kultuuri- ja inforuumile, kuid seda kõige vahetumat – füüsilist ruumi – uuritakse väga vähe. Raamatu saame sulgeda, muusika kinni keerata, uudistesaate välja lülitada, meediaväljaannete kodulehtedele mitte minna – ruumist me aga välja astuda ei saa. See ümbritseb meid alati ja kõikjal ning enamasti just tehisliku ehk ehitatud keskkonnana (üle poole maakera elanikkonnast1 ja peaaegu 70% Eesti elanikest elab linnades).

Ruum ei ole taustsüsteem, elu koordinaatteljestik. Ruumi võim meie üle on suurem, kui oleme harjunud teadvustama. Tänavaruum, kus jala käia on tüütu ja ebameeldiv, kuhu jalgrattaga justkui ei mahugi ja kust on kõige mugavam autoga kiiresti läbi kulgeda, on kellegi ruumiline otsus, vastavalt lähteülesandele tellitud töö ja joonistatud projekt. Ja kellel on aega rännata ülepäeviti sügavale tohutu kaubanduskeskuse sisemusesse, et tuua ära soovitatavad päevased peotäied värskeid puu- ja juurvilju – kodus kapis on ju makarone veel küll. Talveõhtusesse parki minna ei tule aga pähegi, sest seal uitab vaid üksik koeraga jalutaja, isegi tervisejooksjad on jääks tambitud kitsastelt libedatelt jalgradadelt pagenud sisehallide tartaanile või trenažöörilindile.

Ülesanne 1. Koosta nimekiri ettevõtmistest, mida saab tänase ilmaga õues teha. Nädala jooksul tee iga päev ühte asja. Märgi üles, mille eest annaksid linnaruumile plusspunkte ja mille eest iseendale. Mille eest annaksid miinuspunkte? Võrdle tulemusi teiste omadega. Kas leiate ühiselt kõige kõvema plussi ja kõige kõvema miinuse? Kuidas saaks miinuse pöörata plussiks?

Ungari arhitekti ja õppejõu András Csehi juhendatud töötoa käigus ehitasid lapsed koos arhitektuuritudengitega  oma kodukülla tellistest kokkusaamise ja koosolemise koha.

Ungari arhitekti ja õppejõu András Csehi juhendatud töötoa käigus ehitasid lapsed koos arhitektuuritudengitega oma kodukülla tellistest kokkusaamise ja koosolemise koha.

András Cseh

„Meie vormime oma hooneid, aga pärast vormivad nemad meid,”2 on öelnud üks kuulus riigimees. Linn on kõige suurem teos, mille inimene seni valmis on teinud. Seda teost ei loo keegi üksi, seda teevad paljud inimesed koos, kuid väga väike osa neist on tegelikult arhitektid. Seda olulisem on aga ruumiharidus koolis, sest selle põhjalt saab kujuneda nauditavam teos, parem linn meie kõigi jaoks.

Arhitektuurihariduse, ruumiõppe, ehitatud keskkonna teemade – kuidas tahes me seda ka ei nimetaks –, eesmärk on arendada õppijas keskkondlikku kirjaoskust: ruumi ja selle mõjude märkamist, mõistmist ning alternatiivide nägemist. Ruumist leiame põnevaid küsimusi, millele vastamiseks on vaja laiapõhjalist ja õppeaineteülest nutikust. Arhitektuur arendab sotsiaalset pädevust ehk koostöö- ja suhtlusoskust, arvestavat mõtlemist, sallivust. Õppe keskmes ei ole aga arhitekti amet, vaid inimese ruumi kogemus ning ruumi ja ühiskonna ning ühiskondliku tegevuse seosed.

Ülesanne 2. Leppige kokku, et kohtute oma klassiga järgmisel päeval. Kohta ega kellaaega ärge kokku leppige. Teada on vaid see, et kohtumispaik ei ole koolimaja ega selle lähiümbrus. Kui paljudel õnnestub jõuda samal ajal samasse kohta? Miks just sinna? Miks just sel ajal?

„Oma tunnetuse piire avardav inimene on ka enesekindel ja teadlikum oma minast – ta on maailma enesele kodustanud,”3 kirjutas hiljuti kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. Mida avaram on meie kodu (ulatub see vaid meie korteriukseni, või ehk maja välisukseni, äkki tänavani või terve linnaosani?), seda suuremat ala väärtustame ja hoiame ning seda sisukamalt oskame kaasa rääkida linnaplaneerimise protsessis. Konstruktiivse dialoogi saavutamine sõltub aga kõigi asjaosaliste linnaruumialastest teadmistest, mistõttu ei teeni nende koolis õpetamine sugugi ainult valdkonnaülese õppe eesmärki.

„Arhitektuur on mõeldud inimeste jaoks,”4 ütleb esimene lause Taani riikliku arhitektuuripoliitika dokumendis. Arhitektuuriga tutvumiseks on parim õppevahend igal Eesti koolil juba põhimõtteliselt olemas – koolimaja. Mil määral on aga koolimajade arhitektuur homse inimese teenistuses? Nii mõnigi koolimaja on ajalooline ja selle muutustega kohandamine tähendab parajat nuputamist. Mitmel pool rajatakse riigigümnaasiume (paljudel juhtudel küll samuti juba olemas koolimajadesse), mis on enneolematu võimalus läbi mõelda, milline on tuleviku koolimaja, ja luua 15 eeskujulikku, õpilast kõnetavat näidet. Arhitektuurivõistlus, mis tagaks uue koolimaja või senise laienduse ja ajakohastamise silmapaistva lahenduse, on siiani korraldatud ainult ühe riigigümnaasiumi puhul Viljandis.

Kooliõpilaste enda kogemusi ja nägemusi koolimajast uuritigi 2014. aasta sügisel korraldatud unistuste koolimaja teemalise kooliõpilaste arhitektuurivõistlusega. Osa võtma olid kutsutud kõik 12 – 18aastased Eesti üldhariduskoolide õpilased. Laekus 167 koolimaja visiooni, enamik koos konkursireeglites nõutud väikese seletuskirjaga. Sellest kogumist kerkivad esile mitmed koolidele iseloomulikud kitsaskohad, paljude õpilaste ühised soovid ning iga õpilase unistused ja püüdlused.5

Ülesanne 3. Visanda või joonista lihtsa skeemina nii palju erinevaid raamatulugemise poose kui oskad. Vali neist välja kolm mugavamat ja võrdle oma valikut klassikaaslaste omaga. Kas leiate üksmeelselt mugavaima? Või kerkib esile mõni, mis saab ühepalju poolt- ja vastuhääli? Milline peaks olema mööbliese või ruumiosa, mis sellist poosi võimaldab? Kust peaks langema valgus? Kas erinevad raamatud ja žanrid võiksid eeldada erinevaid poose/mööbliesemeid? Milliseid?

Kuigi riiklik õppekava nõuab õpilaselt üldisi, kuid siiski suhteliselt põhjalikke teadmisi arhitektuurist ja ruumist, on tegelikult nendeni jõudmine küsitav. Arhitektuuriteemadega puututakse õpetajakoolituses kokku vaid põgusalt ning eestikeelseid juhendmaterjale sel teemal ei ole. Kooliharidus pigem kinnistab hoiakut, et küsimustele või probleemidele on ühene vastus – olgu selleks siis näiteks linnu pesakast, mida võime kõik peaaegu identsena ette kujutada –, ega toeta uurimusliku lähenemise, lähteülesande laiendamise ning põhjalikuma uurimise harjumuse tekkimist. Liiga tavaline on õpilase kogemus, et ülesandes on kogu vajalik info antud (või antust paari sammuga tuletatav) ning keskenduda tuleb otsekohe lõpplahendusele.

Sel aastal töötame koos ruumi valdkonna spetsialistide ja õpetajatega ning Euroopa Kultuurifondi toel välja Eesti üldhariduskoolidele suunatud ehitatud keskkonda käsitlevate ülesannete, tegevuse ja teemade näidiskogu. Jaanuarist juunini on plaanis kollektsioon välja mõelda, septembrist novembrini seda koolides järele proovida ning seejärel vastavalt vajadusele täiustada. Aasta lõpus avaldatakse materjal internetis, et seda saaksid koolitundides kasutada kõik soovijad. Projektiga saab kursis olla, kaasa mõelda või arhitektuuri õpetamise kogemusi jagada projekti Facebooki lehe või blogi vahendusel (www.ruumiharidus.ee).

1 2010. aastal elas linnades 3,5 miljardit inimest ehk 50,5% maakera rahvastikust ning see arv kasvab iga aastaga. http://www.un.org/esa/population/publications/PopDistribUrbanization/PopulationDistribution­Urbanization.pdf

2 „We shape our buildings, thereafter they shape us.” – Winston Churchill.

3 Tiiu Kuurme, http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-1osa.html

4 Taani riiklik arhitektuuripoliitika (2014), http://kum.dk/uploads/tx_templavoila/Danish%20architectural%20policy_putting%20people%20first.pdf

5 Õpetaja juhendmaterjal aadressil www.arhitektuurikool.ee/konkurss

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming